LiinaNerja

Augusti lõpuks olin täiesti üle töötanud. Kõik minu päevad koosnesid koristamisest, pesumajandusest, triikimisest ja klientidega suhtlemisest. Nii, kui silmad kell 7 lahti sain hakkas peale ja õhtul 11ni välja. Me ei käinud mitte kusagil mujal, ega teinud mitte midagi muud. Igasugu suvisest fiestad ja festivalid olid ükskõik. Muudkui rääkisime, et peaks minema, ja ei läinud kuhugi. Nii Fiesta Blanca, kus kogu linn riietub valgesse, kui ka Festival de Tres Culturas, koos keskaegse turu ja tapase tuuriga Frigilianas läksid meist mööda, kuni lugesin kusagilt pealkirja, et see on läbipõlemise esimene tunnus, kui midagi muud peale töö enam teha ei jõua. Otsustasime, et tuleb end sundida kodust välja minema ja esimesena avastasime Marosse viiva uue jalutamis- ja jalgrattatee, mis viib läbi kohalike istanduste. Nagu heale matkale omane, käisime ka raksus, ehk küünitasime üle aedade kasvavate viinamarjade järele. Küll need olid head. Kalverile tuli mõte teha väljasõit Periana kanti, kus kunagi...