LiinaNerja

Palju õnne sünnipäevaks Eestimaa! Veebruarikuu Hispaanias. Enamasti on temp nii 15-16 kraadi ja ilmad on tuulised. Vahel kannatab juba terrassil istuda, avasin ühtlaselt ka päevitamise hooaja. Ilusa ilma korral toimub õppetöö õues. Järjekordne taies kunstiõpetuse raames. Etnohõnguline pilt. Mulle väga meelivad Reinuku kooli kunstiõpetuse tunnid. Ülesanded on alati põnevad ja uudsed. Pole mingi lihtne natüürmort. Nässu peab ka soojematest ilmadest lugu ja kasutab võimalust päiksevanne võtta. Kuna enda unistuste täitmisega olen lapse ilma jätnud vanaema kaneelisaiadest, tuli endal saiategu ette võtta. Internetist otsisin retsepti, mille pildil olid kõige isuäratavamad saiakesed ja peab tunnistama, pildil on tulemus üsna sarnane. Paraku ei olnud nende maitse ikkagi ema saiade moodi. Pean emalt taigna retsepti võtma. Kes oleks arvanud, et isegi pärmitaignal on sada erinevat varianti. Nt Salme Masso paneb ka muna taignasse, minu retseptil muna ei olnud. Pannakse siis või ei...

Eile sattusime karnevalile. Tegelikult ma muidugi teadsin, et Nerjas toimub karneval, aga arvestades, et isegi uut aastat ei osata siin tähistada, siis erilist lootust sellele ei pannud ja pidasime targemaks ikka oma objektile minna. Ühel hetkel aga olin vannitoa plaatimisega jõudnud sinnamaale, et oli vaja plaati lõigata ja kuigi ma teadsin, et minu plaadilõikuri vahele 55 cm plaat ei mahu ja vajan klaasilõikamise nuga, olin selle osta unustanud ja kuna kell oli ka juba kuus õhtul, otsustasime, et tänaseks aitab, hüppame hiinlase poest läbi, ostame homseks klaasilõikamise noa ja lähme ära koju. Ja siis me sattusimegi karnevalile, mille rongkäik parajasti San Migueli tänavale oli jõudnud, kus hiinlase pood asub. Oujee, kes ütles, et Nerja ei oska pidutseda. Karnevalil osales meeletu rahvamass. Tundus nagu kõik nerjalased oleksid rongkäiku tulnud. Rodu oli lõputu. Ometigi oli ka piisavalt pealtvaatajaid. Kostümeeritud olid nii vanad kui noored, mehed ja naised. Parimatele kost...

Viimase paari nädala tähtsaim sündmus oli kahtlemata naabri-Marta külaskäik. Mannil oli võimalik parima sõbrannaga neli ööpäeva koos veeta. Loomulikult ei toimunud sel ajal meil õppetööd ja kogu nädala materjal tuli siis nädalavahetusega tagant järgi võtta. Aga asi oli seda väärt. Tutvustasime Martale kohalikku gurmeed ja ronisime mäe otsa. Paella maitses hästi, sobisid nii merikarbid, krevetid kui kalmaarid. Hispaania tortilla oli samuti ok. Sushi ei sobinud, kuna see ei mahtunud suhu. Vaikselt hakkavad maasikate hinnad poes langema. Need isendid olid vist 4 euri/kg, turult saime poole pisemaid 1,80-ga. Poe omad maitsesid enamvähem, veidi toored olid veel, aga turu omad olid minu jaoks lausa vastikud. Väga imeliku maitsega. Lapsed sõid hoolega ja nende arvates kõlbasid küll. Ilmajuttu siis ka. Suvine soe ja jahedamad tuulised päevad käivad käsikäes. See on meie rannas üks udune päev jälle üle pika aja. Viimati oli selline udu oktoobris. Udu tõuseb merelt ja on ainult nii ...

Palun väga vabandust, pole ammu kirjutada saanud, sest et kiire tööaeg on kätte jõudnud. Kust otsast siis pihta hakata... Oleme nüüd kolinud kõrvalmajja ja ennast lõpuks sisse seadnud. Mõned pildid ja riiulid on veel üles panemata, sest peremehel on enamik tööriistadest objektil. Pidime kolima 2. jaanuaril, kuid kohalikud ei jõudnud siin asjadega valmis ja kiiret meil ka ei olnud. Kolisime ühe päevaga möödunud neljapäeval, sest eelmisel õhtul anti ootamatult teada, et neil on meie korter reedeks juba välja müüdud. Uskumatu, kui palju kola me paari kuuga juba tekitanud olime. Kõndisin asjade vedamisega üle 30 tuhande sammu. See peaks tegema nii 30km ja meenutas juba rännakut. Kohe oli ka tagasi vana hüppeliigese valu, aga andsin talle mõista, et varianti ei ole ja valu otsustas lahkuda. Kohe aasta alguses käis Kalver ka meile internetilepingut sõlmimas. Kuigi eelmisel elanikul eeldatavalt oli ka siin korteris internet olemas, siis ei käi need asjad siin nii lihtsalt, et keegi kuskil vaj...

Eile siis oli aastavahetus hispaania moodi. Hämmastavalt mage võiks kokkuvõtvalt öelda. Jõuludest saati korraldatakse siin õhtuti paugutamist, täpselt nagu Eestiski, vahe on ainult selles, et siin ei lasta ilutulestikku, vaid asja mõte on teha võimalikult kõva pauku. Paugud on nagu plahvataks pomm. Kuna kaubanduses ei ole kusagil müügil ilutulestikku, siis võis juba aimata, et sellist igamehe feuerwerki nagu Eestis, kus iga naaber üritab teist üle trumbata, siin ei tule ja ei tulnudki. Kuni südaööni istusime kodus ja vaatasime telekat. 5 min enne uue aasta tulekut läksime välja. Olime tänavatel ainukesed inimesed. Asi tundus kahtlane. Mitte ühtki pauku, mitte ühtki inimest. Ühel naaberrõdul seisis üksik mees, vaikuses. Valitses täielik vaikus ja rahu. Kell sai 00. Vaikus. Teadsime, et Euroopa balkonil toimub uue aasta vastuvõtmine ja läksime tänavanurgale, kus vaade oli üle linna. Ja siis, kui uus aasta oli juba paar minutit käes, tuligi ennäe imet, sealtkandist selline tubli eest...