LiinaNerja

Suvi on käes ja ma lõpetasin äsja edukalt 5. klassi. See oli äge kogemus ja soovitan võimaluse korral soojalt. Muidugi, eks mul ole see õpetaja pisik ikkagi veres ja hirmus vajadus on kogu aeg iseennast või kedagi teist õpetada. Loomulikult ei olnud see aasta ainult üks roosamanna, nii mõnigi kord raksatas käsi lauale ja tuli kõvema häälega asju selgitada, eks ema-õpetajast proovitakse rohkem üle sõita ka. Reiniku kooli õpetajad on olnud koduõppe suhtes suures enamuses väga toetavad ja toredad. Loodusõpetuse õpetaja viitsis lausa interneti teel kontrolltöid läbi viia, kunstiõpetuses on neil ka üks oma ala fanaatik ja ülesanded olid huvitavad mulle endalegi. Ajaloo õpetajal jätkus alati kiidusõnu Manni töödele. Inka õps rahuldus täielikult Work booki'st tehtud fotode ja minu enda poolt läbi viidud sõnadetöödega. Inglise keelega oli muidugi ka kõige vähem muret, igapäevane praktika sõbranna Tiaga oli kõige parem kool ja kindel abimees, kui mõne harjutuse juures me kuidagi üksmeele...

Eile nägin ma Eestimaad. Kõik oli paiga peal. Õnneks on käes ilusaim aastaaeg ja ilm säästis mind hoides ilma kesksuviselt sooja. Sellist rohelust Lõuna-Hispaanias ei kohta. Sääsed ei säästnud kedagi. Olles mõnda aega eemal olnud, kriipisid mõned valukohad eriti silma, millega Eestis elades ammugi harjunud olin ja paratamatuks pidasin. Esimese sahmaka sain toidupoes. Õhtune aeg, tööd tegi ainult üks kassa ja järjekord lookles riiulite vahele. Infokassas arutasid kaks teenindajat ilmselgelt tööasju, mõlemad seljaga teenindussaali poole. Ainus teenindav kassapidaja vehkis vaikides tööd teha. Kui järg hakkas minuni jõudma, said infokassas jutud räägitud ja asuti samuti kliente teenindama. Minu kassas olid kilekotid otsas. Palusin kassapidajalt kilekotti. See viipas käega, et võtku ma kassalindi alt. Ütlesin, et otsas. See peale kähvas teenindaja mulle, et võtku ma siis kõrvalkassa lindi alt. Loomulikult olin ma märganud, et seal on, aga ma ei tahtnud sealt võtta, sest seal olid min...

No, oskab see rahvas ikka pidutseda, midagi ei ole öelda. Täna hommikul, kui juba teine toidupood, kuhu minna soovisime, kinni oli, saime teada, et on San Isidoro püha. Koolid ja ettevõtted on kõik kinni ja juba kella 11-st algas suur tants ja tagaajamine. Õigupoolest oli  juba eile alanud, mil Nerja koobaste juures tants poole ööni kestis. San Isidoro on põllumeeste patroon ja ühtlasi tähistatakse tema päevaga ka suve algust. Kell 11 algas kogunemine kesklinnas Euroopa balkoni kõrval oleva kiriku juures ja sealt algas kell 12 rongkäik Nerja koobastesse. Seekord siis olid esindatud ilmselt põllumehed. Rongkäigu eesotsas tulid ratsanikud, siis püha Isidori kuju ja seejärel algas lõputu rivi kaarikute ja vankritega, mõnda vedasid härjad, enamikke traktorid ja lõpuks juba maasturid. Vankrid olid kõik varustatud korralike kõlaritega ja muusika üürgas üle linna, igaüks proovis ikka teisi muusika valjudusega üle trumbata. Loomulikult ei puudunud ka rohke joogipoolis ja lookas t...

Suur rahvaste ränne on toimunud. Lugematul korral olen pidanud andma aru, kuidas meil läheb, kas oleme rahul, kas igatseme Eestit või midagi, mida Eestis on ja siin ei ole, nt kama, kohupiima, sülti ja see on pannud endasse sügavamalt vaatama ning suure rahulolutundega tõdema - ma olen siin oma eluga rahul. Ma naudin iga viimast kui päeva ja iga hetke päevas. Viimastel päevadel oleme tegelenud rohkem turismindusega, külalisi saabub pea üle päeva ja pea iga külalisega oleme jalutanud linnas ja teinud kaugemaid tiire. Margareti ristivanemad ja co Hannuška.  See oli küll viimane naeratus kahjuks. Paari päeva pärast otsustas Hanna korralikult haigeks keerata ja veetis enamuse vaheajast diivanil siruli. Veel lapsi saabumas. Koopaelamud Nerjas, Playa de Salòn Juba pikemat aega tundsin tugevat tõmmet mägede poole. Ühel päeval võtsimegi ette matka kohaliku kõrgeima tipu suunas. El Cíelo on merepiirist 1500m ja teekonda alustasime umbes 100m pealt. 8 km kulges rada ain...