LiinaNerja

Siin on ikka nii palav. Ma pean veel seedima kumb on parem, kas kolm kuud tapvat palavust või üheksa kuud külmetamist. Mnjah, ilmselt pole siin siiski midagi seedida. Hakkasime jälle tervisespordiga tegelema. Trenniisu oli juba nii suur, et ei jõudnud enam oodata, millal ilmad jahedamaks muutuvad. Kannatab kuumaga ka. Lähme õhtul jooksma kella üheksa paiku, siis on väljas 27 kraadi, aga päike on juba mäe taha vajunud ja pole nii hull. Jah, tagasi jõudes oleme märjad nagu oleks pangest vee kaela saanud. Oleme juba nii kenasti integreerunud, et õhtusöögi aeg on sageli alles kella kümne paiku. Käisime ka ujumas. Mitte meres. Vesi on küll praegu 24 kraadi, kuid meduusioht ja kohatine rämps vees ei meeldi mulle. Kinnine ujula on suveks hooldustööde ajaks suletud, aga on veel vabaõhu-ujula, kus ei käia sulistamas. Oli väga mõnus. Nüüd olen küll saanud ilutulestikku nii möödunud aastavahetuse kui ka saabuva eest ette. Kõrvalkülas Frigilianas oli neli päeva vältav Festival de tres culturas...

Poleks kunagi arvanud, et võiksin hakata vihma igatsema. Me kõik siin igatseme. Et lööks õhu värskeks ja tooks veidigi leevendust. Stop! Alles paar päeva tagasi lubasin, et ma ei virise enam kunagi kuuma ilma üle. Käisime Margaretiga kinos. Filme näidatakse siin kahes variandis. Üks on originaalkeeles hispaania keelsete subtiiritega, teine on dubleeritud hispaania keelde. Õppimise huvides oleks meil muidugi kasulikum vaadata dubleeritud versiooni, aga Mann ei tunne end veel kindlalt ja ei tohtinud ju Imeliste 2. osast ühtki repliiki kaduma lasta. Kinopiletite ostmisel on siinmail täpselt samad võimalused nagu Eestiski. Kas ostad internetist või seisad kohapeal kassasabas. Imelikul kombel eelistavad kõik kassasabas seismist. Meie ostame alati onlinest, sest nõukaaja inimesena olen ma oma järjekorras seismine limiidi juba täis teinud. Ja eriti mõnus on, et niimoodi saan mina ka esimesena saalis istekohad valida. Nii oli see Mamma Mia puhul ja ka nüüd Imelised 2 ajal. Kui Mamma Mia origin...

Nii kui viimased külalised lennujaama said viidud, andis meie auto saba. Nagu ikka juhtuvad asjad pühapäeval ja loomulikult ei lenda siin pühapäeval lind ka mitte. Kalver sai vaikse käiguga remonditöökoja ukse taha sõidetud ja sinna ta jäi. Tööl käisime sel päeval taksoga ja järgmisel päeval lõime jalgratastel kummid täis. Autol oli generaator omadega õhtal ja korda saime teisipäeva hommikuks. Võib tunduda, et 30 kuumakraadiga on rattasõit paras piin. Mäletan, kuidas Eestis isegi maanteel trenni tehes parmudega võidu kihutasin ja Elva metsade vahel, kui kiirus läks alla 21, võtsid parmud nii, et veri lendas, siis tegelikult, kui parme ei ole, on rattaga isegi täiesti mõnus sõita. Vesi voolab niikuinii non stop, kui ennast vähegi liigutad. Meie oleme siin kuuma hirmus igasugu sporditegemisest loobunud, aga iga päev näen ikka mõnda hullu jooksjat ja ka rattureid on jätkuvalt liikvel. Hanna lendas Eestisse tagasi ja lennujaamast tulles läksime ühest ostukeskusest läbi. Ma ei saa ...