LiinaNerja

Sierra Nevada lumised tipud. Käisime Granadas shoppamas. Aasta alguse allahindlused on siin ikka tõsised, 50-70% ja juhtumisi oli mul vaja kogu uut talvegarderoobi, sest poolteist aastat tagasi ei osanud ma ka kõige mustemas stsenaariumis ette näha, et talvel Eestisse asja peaks olema. Aga oli. Õnneks kantakse siinmail talvel põhimõtteliselt täpselt sama garderoobi, kui põhjamaades. Lihtsalt õhutemperatuuri vahe on nii 25 kraadi. Kui Eestis on talvel isegi korralikult riides olles alati ikka natuke külm, siis siin on samas riietuses lihtsalt alati natuke palav. Nii olid kõik toredad paksud karvakraedega joped ja mantlid kenasti alla hinnatud ja sain oma uue talvemantli 29 euroga kätte. Oli tõeline piin kuumaks köetud ostueskuses talveriideid  selga proovida.  Turteltuvid kaevuäärel kudrutamas. Selline harmoonia saabub siis kui 20 aastaga ollakse teineteisel kõik nukad maha lihvinud. Aastapäeva puhul tegime ühe toreda matka la Casa de la Nieve mäenõlval. Järjekords...

Ikka Ikea abiga ei jäänud sel aastal vähemalt piparkoogid tegemta, aga ega siin ilma lumeta seda õiget jõulutunnet sisse saa. Riputagu neid tulesid ja vilesid üles kui palju tahes. Kohalike jaoks ongi jõulud veidi teise tähendusega kui eestlastele. Rahu ja vaikuse asemel hakkasid täpselt jõuluõhtul kärgatama poisikeste õhupommid, mis teevad sellist korraliku kahuripauku, ainult tuld ei lenda.  Jõulureedel käisime jällegi Malaga lennujaamas ja sellist vaatepilti ei olnud ma seal ka suvisel turismi tipphooajal näinud. Ootesaal saabujate väravas oli põhimõtteliselt triiki rahvast täis. Kõik ootasid kedagi ja jälle saime vaadelda inimeste kohtumisrõõmu. Uskumatult helge auraga koht on lennujaama saabujate värav. Soovitan külastada mõnda, kui tahate positiivset elamust saada. Nässu pärast pidime tegema veidike ka jõuluvana. Aga ka teised ei jäänud kingist ilma. Mina sain panni. Kuidas jõuluvana küll teadis, et ma just panni nii väga saada tahtsin. Seekordsete külalistega teg...

Täna oli viimane koolipäev ja kaks nädalat puhkust võib alata. Eile saime 1.perioodi tunnistuse, selleni jõuan lõpupoole. Praegu aga alustan sealt, kus eelmisel korral pooleli jäi. Päikeseloojang Torrox Costal. Käisime Torrox Costal jõululaadal. Kirjade järgi olla see suurem kogu Malaga regioonis. No, andke andeks... Eestlane on oma laadakultuuriga sellest, mis siin pakuti, ikka kaugel-kaugel ees. Isegi talvisel ajal. Laat kujutas endast suurt valget telki, kus siis sellised hädised letid püsti olid löödud: üks juustu- ja singimüüja, mõned käsitööehtete müüjad, mõned niisama kulla- ja karramüüjad, mänguasju ja muud titekraami, jõuluehteid. Siin ette lugedes hakkab juba endalegi tunduma, et isegi oli nagu midagi, aga muljet küll ei jätnud ja ma ei teinud isegi mitte ühtegi pilti, mis räägib juba enda eest.  Me ei ostnud sealt mitte midagi. Teisel pool telgi otsas olid mõned söögiputkad end püsti löönud ja mõned täispuhutavad batuudid lastele. AGA, siiski saime ka ühe väga...