LiinaNerja

Sügis on saabunud. Pakkisin oma suvekleidid kõik kokku ja lükkasin voodi alla. Imelik on see ilm siin Hispaanias. Suvi kestab oktoobri keskpaigani ja on nii palav, et välja ei taha minnagi, siis läheb mõnusalt jahedamaks ja teeb sellise Eestimaa suve 23 kraadi päeval, ei ole palav, ei ole külm, lihtsalt nauding. Aga ainult 2 nädalat ja siis saabub juba sügis, tohutu tuul on juba teist nädalat, merele ei saa, tänaseni hoidis päeval temperatuuri veel üle 20 kraadi, täpselt nii, et see külg, mis on päikese poole higistab ja teine pool külmetab. Nii on ka igasugu külmetushaigused kerged tulema. Mann köhis nädal aega nagu vana mees. Kahju on kohe niimoodi vinguda, aga tuleb tunnistada - me oleme aklimatiseerunud. Läkski täpselt kaks aastat, nii nagu maakler meile kunagi ütles. Nii külm on, et üks õhtu ei tahtnud Manni eriti õuegi lubada. Väljas oli 19 kraadi. Ravisime köha hiina meditsiini ja hispaania homöopaatiaga ehk kuuma coca ja ingveriga ning apteegist saadud köhasiirupiga. Mõlemad...

Oktoober on juba traditsiooniliselt eestlaste kuu Nerjas. Seekord näitas oktoober ennast ka eriti viisakast küljest. Kuni poole kuuni oli päeval stabiilselt 27 ja öösel 19 kraadi sooja. Siis tuli üks pilvine päev ja muutis ilma veidi jahedamaks, 23 päeval ja 16 öösel. Viimastel hommikutel kui Nässuga väljas käin, on olnud +19 ehk dressid on voodi alt välja otsitud. Mu vaesed varbad ei olnud sugugi rõõmsad kinniste jalanõude üle, olen ju aprillist saati plätudega ringi lasknud. Kontsakingi pole nüüd kaks aastat jalga saanud, ei tea, kas püsiksingi enam püsti või on sellega nagu rattasõiduga, et kui kord juba selge, siis ei unune. Oh jah. Vahel ikka igatsen mugavat elu kunstküünte ja -ripsmetega, kleidikest ja kõrgeid kontsi. Nüüd pean igal hommikul enda lille löömisega vaeva nägema. Kord Kalver õiendas, et mul läheb peegli ees liiga kaua aega. Ütlesin, et teen seda kõike ainult tema pärast ja kui ta arvab, et ei ole vaja, siis jätan päevapealt järele, mul seda kergem ju. Mõtles viivu...