LiinaNerja

Minu aktiivsus pulsikella päevasest normist aprilli alguses ja nüüd. See on ikka ebareaalne, mis meist praegu välja pigistatakse. Justkui oleks vaja ligi kolm kuud diivanil passitud aja eest tagasi teha.  Loomulikult mõjub selline rabelemine kehakaalule eriti laastavalt. Kohekohe olen oma keskkooliaegses kaalus tagasi. Kuna karantiini ajal muud teha polnud, siis hakkasin kaloreid lugema. Et ei oleks ühel päeval mingit ebameeldivat üllatust nii umbes +10 kilo näol. Kasutasin tap.nutridata toitumisprogrammi. Müts maha nende ees, kes oma igapäeva tegemiste kõrval suudavad kaloreid jälgida.  Selline pidev toiduainete sisestamine, kaalumine ja kalkuleerimine, võtab ikka väga suure osa päevast ja tagatipuks ei vähenenud mitte üks kilo ja ma olin kogu aeg näljas, sest pidev veini larpimine annab jube palju kaloreid ja selle arvelt pidi toiduga tagasi hoidma.   Praegu ei ole mul lihtsalt enam sellist aega ja leiutasin enda jaoks sobivama toitumisjälgimise meetodi. ...

Mnjaa, on ikka paras supp siin kokku keerutatud. Juuni oli ikka väga teistsugune kui varem.  Igasugu keelud ja käsud, mida igapäevaselt järgima peab, ahistavad ja võtavad elamise lusti ära. Mõned neist on rahvale arusaamatud ja tekitavad rahulolematust. Näiteks on randadesse minek lubatud, aga ühiskasutuses basseinid on keelatud. Siinmail on kombeks, et elamukvartali keskel on bassein, mida kõik elanikud kasutada võivad. Reeglina nende basseinide juures valvurit või vetelpäästet ei ole. Sel aastal on keelatud valveta basseinid avada. Ühistutel tuleb palgata valvur, kes loendaks inimesi ja jälgiks, et hoitakse nõutud distantsi. Basseinis ei tohi kasutada kummirõngaid või palle, keelatud on vettehüpped ja muul moel pritsimine. Paljudes sellistes elamutes on omanikud välismaalased, kes sel aastal ilmselt Nerjasse ei tulegi ja nemad ei ole nõus valvurit palkama, kohapeal olevad aga ei taha ainult oma taskust seda kinni maksta. Keegi ütles, et neil on kolmkümmend korterit, kellest ...

48. päev, reede, 1. mai Jätkan oma "väikest" karantiiniblogi uues postituses. Poleks osanud halvimaski unenäos näha, et see nii pikaks võiks venida. Kalver arvas, et jube ebamugav on uue sissekande lugemiseks telefoni ekraani alla kerida, nii ma siis alustan uuelt lehelt ja loodan väga, et seekordne tuleb oluliselt lühem. Uudistest nii palju, et kõik on ikka üks paras pudru ja kapsad. Igasugu plaane ja kavasid "normaalsesse" ellu tagasi pöördumiseks tuleb igalt poolt, mõni kisub lausa komöödiaks. Olen end teadlikult eemale hoidnud kohalike välismaalaste sotsiaalmeediagruppidest.  Enamus neis on üle 70 aastased ja kardavad igat liigutust, vähemalt need, kes sõna võtavad. Kui mõni söandabki mõne julgema avalduse teha, siis tambitakse ta teiste poolt korralikult mutta nii, et vastik lugeda. Täna tekkis huvi, mida hispaanlased ise valitsuse plaanidest arvavad ja lugesin mingit suvalist kohalikku kommentaariumit. Oi, see oli hullem veel. Võib-olla hispaanlased tunnev...