LiinaNerja

Eestlaste tung soojale maale kogub tuure. Järgmised külaline oli Saara oma perega. Saara ja Nässu on vanad sõbrad. Oma esimesel eluaastal veetsid nad mitu kuud siin koos ja ma olin toona jumala kindel, et Saara oskas koerte keelt. Nüüdseks, juba neljasena, on muidugi see anne kadunud, kuid side oli endiselt tugev. Kusjuures Saara väike vend, kes võiks just praegu koeraga vahetult suhelda, ei omistanud Nässule mingit erilist tähelepanu. Panime Manni Nicoga magavaid lapsi hoidma ja käisime paaril korral linnapeal laiamas. Turismi- ja kultuurielu käis septembris veel täie hooga. Loomulikult käisime merel nii palju kui kannatas. Varsti saabusid ka Hanna ja Birko. Viimati olid nad siin 2020 veebruaris ja käisid Sierra Nevadal suusatamas, siis kui algas koroonaaeg. Hanna sünnipäeval käisime Marinas del Este sadamas restoranis. Torrox Costa promenaadil. Frigilianas. Nerja koobastes. Noored tahtsid hirmsasti mägedesse matkama minna, nii saigi taaskord El Saltillo matkarada ette võetud, hoolima...

Viimasel ajal leiame end päris tihti kõrvalkülas Torroxi promenaadil istumas. Ilmselge vananemise märk ja kuhu sa selle kuumaga ikka minna jõuadki.  Istud ja vaatad inimesi, nagu seriaali - kes kellega käib, kes on rase, kelle lapsed jonnivad, kes on hullult ülekaalus, kes kohalik, kes Madriidist, kes välismaalt ja mis riigist. Pealinna turiste on lõunarannikul augustis massiliselt. Kohalikest eristuvad nad sellepoolest, et prouad on ennast korralikult lille löönud, rullisoengud peas ja peened parfüümid hõljumas. Ilmne vananemise märk on, et teismeliste bikiinimood ajab mind närvi. Tagumised palged on täna ikka valdavalt katmata, kuigi enamus on täiesti kobedad , ikkagi nagu ei taha näha ja promenaadil patseerides ei vaevu keegi neist ennast liigselt riidesse toppima.  Manniga pidin ka päevitusi ostes lahingu maha pidama, mina lihtsalt keeldusin nende nööride eest maksma. Õnneks saabus varsti igavlemisele lõpp. Saabusid esimesed eesti sügisekuulutajad - Külli ja Sten. Sel...