LiinaNerja

Jälle pean alustama vabandustega. Täitsa piinlik, me oleks juba nagu pensionärid. Teadupärast just peale pensionile jäämist ei ole inimesel enam üldse aega. Aga tõesti niipea, kui novembri keskpaigas viimane külalis-eestlane kodumaale naasis, lendasime ise samuti sinna ja peale nädalat Eestis, põikasime korraks kodust läbi, vahetasime kohvrisse pakitud villased sokid ja kampsunid, lühikeste pükste ja rannariiete vastu välja ja põrutasime esimest korda, oma mitte nii lühikese elu jooksul, Euroopast välja, puhkama, aga sellest juba järgmises postituses, millega alustan (ma luban) niipea, kui käesolevaga maha saan.  Plaanisin novembrikuu postituse puhkuse ajal kirjutada, kuid selgus, et puhates on sul veel vähem aega, kui pensionil. Nagu ammu teada, on novembrikuu just kõige õigem aeg Eestimaa külastamiseks, nii ka sel aastal. Tulemas oli mu ema juubel ja lennupiletid olid ammugi ostetud, kui valitsus võttis vastu otsuse, et teatud asutustesse sisenemiseks on vaja vaktsineerimistõendi...

Oktoober on parimaid kuid Hispaanias koos maikuuga.  Täpselt nagu Eestimaa suvi - liiga lühike. Päeval mõnusalt soe +25 maksimaalselt ja õhtul niipalju jahe, et mõni ilus suvine jakike peale panna. Kelle jaoks merevee temperatuur oluline on, siis see on oktoobris +21. Oktoobrikuu algas Kevini sünnipäevaga. Maret ja Siki lausa lendasid kohale. Lennukis istus nende kõrval üks vanem Norra härrasmees ja juttu tehes oli arvanud, et tütarlapsed on tudengid. Andke andeks, me oleme viiekümnele lähenemas, võiks mingi parema lähenemistaktika ikka välja mõelda.  Kuid Kevin oli samuti vaimustuses ja tahtis tudengineiudega pilti teha, et siis oma sõprade ees kekutada. Sel aastal peeti ka Nerja feriat. Jälle veeti mingeid pühakujusid ühest kirikust teise. Linna keskele kerkis tivoli. Vaateratas on minu jaoks ainus kõnealla tulev atraktsioon. Kahjuks oli üritus piiratud tingimustega ja täielikult puudus hispaania feriatele omane tänavatoitlustus, asjaolu, mis minu jaoks kogu ürituse suht mõt...