LiinaNerja

Olen kindlal arvamusel, et vanavanemate püha kohustus on lapselapsi hoida ja ma ei soovi sellest kohustusest mingil moel kõrvale hiilida, tingimusel, et  ma ei pea Eestisse külma kätte minema. Tänapäeval käivad asjad kiiresti ja kahenädalasel imikul on juba võimalik Hispaaniasse vanaema juurde lennata. Kohe kui titeuudis teatavaks tehti, otsustasime ära, et meist saavad lapsele mitte mingid pikad ja lohisevad hispaania-vanaema ja hispaania-vanaisa, vaid mamma ja papa. Niimoodi kutsuti minu isapoolseid vanavanemaid ja oma mamma moodi vananeda tahan mina ka. Minu mamma oli daam kuni lõpuni, alati keemiline lokk ja siidipluus ning käis ikka sõbrannadega linnas kohvikutes. Sellist joont tahan minagi hoida, kuigi ma kaldun tugevasti selle põllega maavanaema poole, kes pangedega kaevust tuppa vett tõi ja solgiämbreid välja vedas ning muretses mu kesise söögiisu pärast ja läks apteeki mingeid isutekitavaid ravimeid otsima, kuni apteeker talle ütles, et andke lapsele süüa siis, kui laps ta...

Unustasin eelmises postituses Manni koolielust kirjutada. Enne jõuluvaheajale minekut oli neil perioodi lõpp, hinded olid jälle paremad kui varem. Inglise keeles kirjutas õpetaja hinde kommentaariks: Tõlkes: Suurepärane õpilane, kui ma saaksin, paneksin talle 11, sest ta väärib seda. Õnnitlused, jätka samas vaimus. Mata ei ole küll enam 10, on 8, mis ei tähenda, et Mann oleks matas nõrgaks jäänud. Lihtsalt siinmail on kombeks, et igal aastal on uued aineõpetajad ja sellel õpetajal on teistsugune stiil. Tunnis lahendatakse lihtsamaid ülesandeid ja Manni sõnul on kõik arusaadav, kontrolltöödesse aga pannakse hoopis keerukamaid tehteid ja Mann hakkab endas kahtlema ja üle mõtlema. Minu põhimõte on alati olnud, et hinded ei ole olulised, peaasi, et ta asjast aru saab. Pole mingi probleem vahel harva saada töö eest puudulik, kui sul eelmisel õhtul oli õppimise asemel olulisemaid tegemisi ja sul on võimalik hiljem asi endale selgeks teha ning hinne parandada. Muidugi võiks õpetaja vaatevinkl...