LiinaNerja

Terve märtsikuu vahelduva sagedusega muudkui sadas. Turistide seas hakkas kostma nurinat: nii külm on, kas siin ongi alati nii jube ilm märtsis jne jne. Loomulikult kõik tahavad, et just nende puhkuse ajal oleks ilm ilus ja soe ja kedagi ei huvita, et loodusel on ometigi vihma vaja. Enne märtsi Andaluusias praktiliselt üheksa kuud ei sadanud. Veevarud olid kõigi aegade madalamad. Oli veeettevõtteid, mis pidid end sulgema, sest neil ei olnud enam klientidele vett pakkuda. Need ilma üle nurisejad tekitavad minus alati küsimuse, et miks nad Hispaaniasse tulevad. Kui alatine päikesepaiste on oluline, siis tuleks ju kõrbesse minna. Üks nüanss veel, mis Eestist tulnute puhul silma torkab. Nad ei salli halba teenindust. Ma isegi ei märka enam seda, aga eestlane märkab kohe ja avaldab ka oma arvamust. Peale koroonalainetusi on kogu teenindussektor laiali jooksnud ja ettevõtted on tõsiselt hädas uute töötajate leidmisega. Eks siin ole nagu Eestiski teenindjate palgatase naeruväärselt väike ja k...

Olen kindlal arvamusel, et vanavanemate püha kohustus on lapselapsi hoida ja ma ei soovi sellest kohustusest mingil moel kõrvale hiilida, tingimusel, et  ma ei pea Eestisse külma kätte minema. Tänapäeval käivad asjad kiiresti ja kahenädalasel imikul on juba võimalik Hispaaniasse vanaema juurde lennata. Kohe kui titeuudis teatavaks tehti, otsustasime ära, et meist saavad lapsele mitte mingid pikad ja lohisevad hispaania-vanaema ja hispaania-vanaisa, vaid mamma ja papa. Niimoodi kutsuti minu isapoolseid vanavanemaid ja oma mamma moodi vananeda tahan mina ka. Minu mamma oli daam kuni lõpuni, alati keemiline lokk ja siidipluus ning käis ikka sõbrannadega linnas kohvikutes. Sellist joont tahan minagi hoida, kuigi ma kaldun tugevasti selle põllega maavanaema poole, kes pangedega kaevust tuppa vett tõi ja solgiämbreid välja vedas ning muretses mu kesise söögiisu pärast ja läks apteeki mingeid isutekitavaid ravimeid otsima, kuni apteeker talle ütles, et andke lapsele süüa siis, kui laps ta...