LiinaNerja

  Aasta algas nagu ikka tähtsamate persoonide sünnipäevadega. Mann sai 17, endast ei hakka rääkimagi.   Klassikaline Manni kingisaamise nägu. Eks ta üks ärahellitatud jõmpsikas ole. Siinkandis talvituvate eestlaste konsentratsioon oli sel aastavahetusel eriti tihe. Uue aasta tervitamise peol oli meid 22 inimest. Järgisime traditsiooni ja käisime Andrese ja Marioniga aasta esimestel päevadel kalal. Ma ei tahaks hõisata, aga prae tõin lauale seekord mina, kuigi kogu au tuleb anda imelisele landile, mis lihtsalt meelitas makrelle karjakaupa just minu rakenduse otsa. Kahjuks lõppes pidu nii nagu ikka ehk pill tuli pika ilu peale, mu lant jäi millegi taha põhjas kinni ja nii ta lõpuks puruks tõmmati. Oleme nüüd oma paadiga jälle Velez-Malaga sadamas, mis tähendab, et paat on kogu aeg vees ning enam ei pea me sõltuma Nerja varadero lahtiolekuaegadest ja saame minna merele, siis kui selleks lusti on. Päikese tõusud ja loojangud merel on nüüd uus element meie kultuuriprogrammis. Jaanu...

Nii kurb, et 2022 jääb maailma ajalukku koledate sündmustega Ukrainas, sest mina tahaks hõisata - see aasta oli nii äge! Vahel ilusate päikeseliste ilmadega käime pühapäeviti perega väljas söömas. Turismihooeag on läbi, peaaegu kõigisse restoranidesse saab jälle ilma lauda broneerimata, kui aegsasti kohal olla muidugi. Viimati olime Torre del Maris, ilm oli fantastiline, paras kampsuni väel terrassil istuda ja toit oli maitsev. Mõne aja pärast olid kõik kohad juba hõivatud. Vaatasin teisi laudkondi ja tõdesin, et meie seltskond viis kohalolijate keskmise vanuse ikka tublisti alla. Enamus inimesi meie ümber olid ilmselgelt pensioniealised, nii kohalikud kui välismaalased. Kõigil oli mõnus. Terrassinurgas hakkas DJ mängima vanu häid rokiklassikuid. Olen täheldanud, et nii mõnelgi lõunas eluõhtut veetma tulnud inimesel on probleeme alkoholi liigtarbimisega. Muudkui tellitakse juurde, iga kokteil on eelmisest erinev ja lõpuks kui ollakse ennast juba parasjagu ära sätitud, kisub jalg tantsu...