LiinaNerja

Novembri esimestel päevadel käisime Hanna ja Manniga Granadas shoppamas. Nerjas oli 21 kraadi sooja, Granadasse jõudes +14. Mann teatas tagaistmelt: Otsustatud - Granada Ülikooli ma ei lähe! Ühel õhtul selgus, et Mann ei tea, kes on Kaja Kallas. Kui ma olin minestusest toibunud, kutsusin teda koos meiega AKd vaatama. Tema ei saanud, pidi ajalugu õppima. Ütles, et ta ei saa elada olevikus, sest peab minevikuga tegelema. Nõustusin - kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Mille peale vastati: Kes vana asja (ehk minevikku) meelde tuletab, sel silm peast välja. Mine siis võta kinni… Imelikul kombel teadis ta Alar Karist, kes ometigi mitte millegagi silma ei paista. Samuti teab ta, kes on Felipe VI ja Leonor ning, et oli aeg, kus kuninglikud järeltulijad said nime oma vanaisa järgi ja siis oli aeg, kus esiklapsed nimetati isa järgi. Käisime pühapäeval perega väljas. Stefen on paras marakratt juba, ega ta tooli peal vaikselt püsida taha, suudab päris kenasti igasugust korraldada ja sin...

  Oktoober algas suviselt palavate päevadega. Päeval julgelt 27 kraadi, öösel 21. Isegi üks suve maha maganud tsikaad korraldas meie päikesevarjul terrassikontserdi. Mehed käisid kalal. Ürginstinkt vajab ju rahuldamist. Seekord naeratas kalaõnn kõige rohkem Karlile.  Kirju kiviahven. Esimest korda nähti sellist isendit. Tuulehaug (vist). Samuti esimest korda jäi konksu otsa lendkala. Poleks uskunudki, et nad nii suured on, arvestades, kui pika lennu nad oma kere kohta nii pisikeste uimedega teha suudavad. Kuigi mul pole iseenesest kala pannile panemise vastu mitte midagi (lihtsalt meie peres ei ole kombeks), teeb siiski head meelt, et enamus neist jõudis ikkagi merre tagasi. Samuti hakkab juba traditsiooniks kujunema, et päeva lõpuks see kõige paremini kala toonud rakendus merepõhja jääb. Loore silmake paranes ja saime lapsed jälle kokku lasta. Käisime Nerja promenaadil jalutamas. Kuubalt pärit moosekant oli Loorest võlutud. Keerutas talle salvrätikust valge roosi ja laulis se...