LiinaNerja

Ega detsembris suurt midagi toimunudki, sest poole sellest veetsin ma sügavkülmutatud hernekotid silmadel.  Pärnust saabusid kõige kirglikumad kalamehed ja põrutasime igal võimalusel merele. Muidugi ainult nii palju kui meri lubas ja pärnakad,  nüüd siis itrabokad, endale lubada said. Nende uus Itrabo kodu nõuab palju tööd.  Sellest detsembrikuu alguse pildist jääb mulje, et jätkuvalt on maru soe, tegelikult oli detsember nii külm ja vihmane, et ei mäletagi teist sellist. Kohe kuu alguses kukkus päevane temperatuur nii +14 peale ja ega seal terve kuu jooksul olulist üles poole liikumist toimunud, pigem ikka alla. Ähvardati lausa miinuskraadide ia lumesajuga rannikul, kuid seda me siiski ei näinud. Küll aga nägime valgeid mäetippe, sest vihma anti heldelt ja nagu ikka, kui rannikult on jahedam kui +9, siis kohalikud 1500m ja kõrgemad mäetipud saavad valged mütsid pähe. Selline oli põhimõtteliselt kogu kuu ilmaprognoos ja nagu ikka, reaalsuses nii kolm kraadi kõrgem, selleg...

  Võtsin kätte ja keerasin haigeks. Ilma mingi põhjuseta. Kogu pere oli juba pikemat aega terve olnud, kuid sellest hoolimata õnnestus mul kusagilt rhinoviiruse uskumatult vastik ja vinduv versioon üles korjata. Palavikku praktiliselt ei tõusnudki, kuid enesetunne oli täitsa räbal. Proovisin lasta päikesel viirust tappa, kuid väljas oli nii kohutavalt palav, et ma ei pidanud seal viit minutitki vastu. Ma ei ole end küll kurssi viinud, kas november oli taaskord normist palavam, kuid oma talveriided kraamisin sel aastal voodi alt alles kuu lõpus välja. Tüüpiline novembri ilm, viludas ilmselt oligi 18 kraadi sooja, kuid paljuke siin neid viludaid kohti üldse on. Kalver põgenes kodusest haigemajast ja veetis oma õhtuid mere ääres lanti leotades. Läksin ise ka värskeõhuvanne võtma. Mere vaatamine on kindlasti raviva toimega, päikeseloojangutest rääkimata. Lõpuks hakkasin kodu ümbruses väikseid jalutuskäike tegema. Talvine õhtutaevas on lihtsalt imeline. Kuu alguses oli ilmaprognoos 14. ...

Mamma ja papa Londonist toodud kahekordse Lego bussi kokkupanemine võttis kohe mitu päeva. Oktoobris üritasime jälle rattasadulasse istuda, kuid jätkuvalt oli selleks liiga palav. Proovime novembris uuesti. Hiljaaegu oli kohalikes uudistes, kuidas üks hooldusõigusest ilma jäänud isa oma last lasteaiast kätte tahtis saada, aga jäi lapse emale vahele, kes tõstis hädakisa ja sellepeale tegid teised lapsevanemad sellele isale kambaka. Alla 12aastaste lastele kooli vastu minek on vähemalt teoreetiliselt range kontrolli all. Läksime siis meiegi papaga ühel päeval poisile esimest korda lasteaeda vastu ja ei tekkinud mitte mingeid takistusi. Värava peal seisis korrapidaja õpetaja, mina ütlesin poisi nime, tema hüüdis selle ruuporiga hoovi, kus lapsed mängivad, Stefen võttis oma koti ja tuli. Ei jooksnud sülle ega midagi. Lasti väravast välja ja ei mingeid küsimusi, kes meie üleüldse oleme. Meil endal tekkis küsimus, miks Stefeni kõht üleni lööbes on, kuid poiss seletas ise lahkesti, et sellise...