LiinaNerja

Kuna ilma tõttu traditsioonilist uue aasta merelkäiku teha ei saanud, siis käisime hoopis Itrabo küla taga matkal. Pesamuna sai 20. Ma ei saa aru, kuidas need lapsed niimoodi vananevad, kui mina ise olen ikka veel noor. Jaanuari ilm hakkas veel vihasemat nägu näitama, kui detsembris oligi. Manni juures Malagas saime telefonidele hoiatusteated, et kohe on taevast alla tulemas suurem kogus vett ja keelati ületada ilma sillata jõgesid, kuna siinkandis on jõed enamasti kuivad, siis viivad sõiduteed sageli jõepõhjast läbi ilma sillata. Üleujutusest ohustatud piirkondades kästi püsida kodus kõrgematel korrustel. Jaanuaris proovisin end tööga ära tappa. Nagu näha, jäin ellu. Noored olid jätkuvalt Eestis talvepuhkusel, nii oli kogu rendikorterite majandamine minu õlul ja lisaks jätkus täie hooga renoveerimisprojekt, mis detsembris üsna soiku oli jäänud. Ma ei kaeba reeglina kunagi klientide üle. Juba ammuilma olen aru saanud, et inimesi on erinevaid ja arusaamine elust on samuti igal ühel indi...

Ega detsembris suurt midagi toimunudki, sest poole sellest veetsin ma sügavkülmutatud hernekotid silmadel.  Pärnust saabusid kõige kirglikumad kalamehed ja põrutasime igal võimalusel merele. Muidugi ainult nii palju kui meri lubas ja pärnakad,  nüüd siis itrabokad, endale lubada said. Nende uus Itrabo kodu nõuab palju tööd.  Sellest detsembrikuu alguse pildist jääb mulje, et jätkuvalt on maru soe, tegelikult oli detsember nii külm ja vihmane, et ei mäletagi teist sellist. Kohe kuu alguses kukkus päevane temperatuur nii +14 peale ja ega seal terve kuu jooksul olulist üles poole liikumist toimunud, pigem ikka alla. Ähvardati lausa miinuskraadide ia lumesajuga rannikul, kuid seda me siiski ei näinud. Küll aga nägime valgeid mäetippe, sest vihma anti heldelt ja nagu ikka, kui rannikult on jahedam kui +9, siis kohalikud 1500m ja kõrgemad mäetipud saavad valged mütsid pähe. Selline oli põhimõtteliselt kogu kuu ilmaprognoos ja nagu ikka, reaalsuses nii kolm kraadi kõrgem, selleg...