Väike karantiinist väljumise blogi
48. päev, reede, 1. mai Jätkan oma "väikest" karantiiniblogi uues postituses. Poleks osanud halvimaski unenäos näha, et see nii pikaks võiks venida. Kalver arvas, et jube ebamugav on uue sissekande lugemiseks telefoni ekraani alla kerida, nii ma siis alustan uuelt lehelt ja loodan väga, et seekordne tuleb oluliselt lühem. Uudistest nii palju, et kõik on ikka üks paras pudru ja kapsad. Igasugu plaane ja kavasid "normaalsesse" ellu tagasi pöördumiseks tuleb igalt poolt, mõni kisub lausa komöödiaks. Olen end teadlikult eemale hoidnud kohalike välismaalaste sotsiaalmeediagruppidest. Enamus neis on üle 70 aastased ja kardavad igat liigutust, vähemalt need, kes sõna võtavad. Kui mõni söandabki mõne julgema avalduse teha, siis tambitakse ta teiste poolt korralikult mutta nii, et vastik lugeda. Täna tekkis huvi, mida hispaanlased ise valitsuse plaanidest arvavad ja lugesin mingit suvalist kohalikku kommentaariumit. Oi, see oli hullem veel. Võib-olla hispaanlased tunnev