LiinaNerja

Hanna kirjutas eile messengeri, et kui ma homseks pole uut postitust üles pannud, siis ema helistab mulle. Annan nüüd kiirelt näppudele valu. Viimane kuu möödus mõnusasti jalgpalli tähe all. Kahjuks ei olnud seekordne EM nii emotsiooniderohke kui MM kolm aastat tagasi. Siis elasime hispaanlaste keskel ja nende kaasaelamine oli elamus omaette. Nüüd elame rootslaste seas ja viimasel ajal ei ole neist kedagi eriti kohal ka olnud. Sellegipoolest oli meeliülendav vaadata jalgpalli koos publikuga. Mis siis, et inglaste huligaanid suutsid lõpus ämbritäie tõrva meepotti valada. Jalgpalli vahepeal käisime Malagas kultuurireisil. Külastasime impressionistide virtuaalnäitust. Tänane haige olukord maailmas, ei luba inimestel kunstisaalides ringi liikuda, seetõttu oli leitud lahendus, et külastajad istusid paigal ja kunstiteosed presenteeriti järgemööda suurtel ekraanidel. Kuna suvi on tavapärane, st kõik rendikorterid on täis ja kõik on ikka korralikult viis päeva või kauem, siis on mul palju vaba