LiinaNerja

Olen kindlal arvamusel, et vanavanemate püha kohustus on lapselapsi hoida ja ma ei soovi sellest kohustusest mingil moel kõrvale hiilida, tingimusel, et  ma ei pea Eestisse külma kätte minema. Tänapäeval käivad asjad kiiresti ja kahenädalasel imikul on juba võimalik Hispaaniasse vanaema juurde lennata. Kohe kui titeuudis teatavaks tehti, otsustasime ära, et meist saavad lapsele mitte mingid pikad ja lohisevad hispaania-vanaema ja hispaania-vanaisa, vaid mamma ja papa. Niimoodi kutsuti minu isapoolseid vanavanemaid ja oma mamma moodi vananeda tahan mina ka. Minu mamma oli daam kuni lõpuni, alati keemiline lokk ja siidipluus ning käis ikka sõbrannadega linnas kohvikutes. Sellist joont tahan minagi hoida, kuigi ma kaldun tugevasti selle põllega maavanaema poole, kes pangedega kaevust tuppa vett tõi ja solgiämbreid välja vedas ning muretses mu kesise söögiisu pärast ja läks apteeki mingeid isutekitavaid ravimeid otsima, kuni apteeker talle ütles, et andke lapsele süüa siis, kui laps tahab