LiinaNerja

Raske on sõnadega kirjeldada, kui rahul ma olen, et me selle hullumeelsuse ette võtnud oleme. Mu süda hõiskab juba kuu aega non stop (loodan, et ta ikka vastu peab 😝). Ma elan omaenese elu. Mitte keegi ei hala, et me ei saa hakkama, et see on raske või mida me ometi teeme. Loomulikult oli see hirmutav ka minu enda jaoks. Kui oled ligi kümme aastat istunud mugavustsoonis, iga aastaga järjest sügavamale vajudes, siis ei ole sugugi lihtne ennast sellest välja tirida. Eks me oleme väikest viisi hullud kogu aeg olnud, ei ole need  viimasedki aastad ainult aja raiskamine olnud. Maasikakasvatus oli ikka tõeline väljakutse ja väga hea õppetund. Saime tunda nõukaaja inimeste elu, kui 11 kuud käidi riigitööl, et siis kevadest iga nädalavahetus maal datšas käia ja see ainuke puhkuse kuu, suvel juulis, kurke Leningradis turu peal müüa. Ma ei pea sellist raha nimel rabelemist normaalseks. Raha oli, aga hing ei olnud rahul. Ikka oli tunne, et ma raiskan oma elu. Õnneks sattusime rännakule ja sai pe

Vabandan väga kõigi ees, kes siin igapäev uudised ootavad. Vaevlesime kolm päeva ilma internetita. Jäime ellu.  Kõigepealt tervitused Kalveri poolt emale kaasapakitud villaste sokkide eest. Õnneks oli meid ette hoiatatud, et sügisõhtul hakkavad jalad kivipõrandal külmetama ja nüüd ongi juba paras sokid kapist välja otsida. Päeval on meil 19 kraadi, öösel 9. Ülemöödunud pühapäeval käisime Ayos paellat söömas. Rannas oli tunduvalt vähem rahvast kui nädal tagasi, aga Ayo on jätkuvalt rahvast triiki täis ja kuigi laudu on seal sadakond, siis ikka tekib aegajalt ootejärjekord, et istuma saada. Selle aja jooksul, mis meie sõime, ehk nii pool tundi, tühjenes selliseid pannitäisi kolm tükki. Ayos on kena komme, et kui sul taldrik tühjaks saab, aga tunned, et mahub veel, siis võid rõõmsalt oma tühja taldrikuga panni juurde minna ja kokk laob selle uuesti täis. Teenindajad käivad laua juures ka kõigile ütlemas, et minge võtke ometi juurde. Selle eest lisatasu ei küsita. Eriti ka

Kuna ilm soosib õues olemist, oleme hakanud endis tervisesportlase alget taasäratama. Varasematel aastatel siin olles, ikka igatsedes vaatasin neid sörkijaid ja rattureid linna läbival N-340 maanteel ja unistasin, et mul oleks piisavalt aega siin olla, et samuti hommikul üks ring teha. Nüüd siis on! Süda kohe hüppas rõõmsalt praegu neid ridu kirjutades. Jaa, me käime hommikuti jooksmas ja kui tuleb tahtmine, käime ujulas. Oo, ujulas on mõnus. Esiteks ei haise see kloori järgi nii, et silmist vesi väljas ja teiseks on seal soe. Vesi on soe, täna oli seinal kirjas lausa 30 kraadi ja riietus- ja pesuruumides on soe. Ei pea end peale ujumist külmast krambis kiirelt kuivatama, et ometi kiiremini riided selga saaks. Kalveri jaoks on seal kõikjal liiga soe, minule meeldib. Rattad on veel Eestis, juba igatseme nende järgi ka.  Ühel õhtul jalutades liikusime kaugele kostva lärmi suunas. Kõla järgi oli eeldatavalt tegemist jalkaturniiriga. Poisikesed aastates ehk 7-8 mängisid täiesti naudit

Kõik, kes on kokkupuutunud Hispaaniasse kolimise või töötamisega teavad ja kardavad tegelast nimega NIE. See on Hispaania isikukood välismaalastele. Ilma selle numbrita ei ole võimalik minna tööle või kooli, ei ole võimalik osta kinnisvara või autot, luua ettevõtet või avada pangakontot. Selle numbri saamisest on igal asjaga tegelenul oma versioon ja tundub, et mingit kindlat süsteemi, kust ja kuidas seda saab, olemas ei ole. Protsess erineb maakondade lõikes ja igas maakonnas on see igas linnas erinev. Küll saab seda teha politseijaoskonnas, küll ayuntamientos, see on midagi linnavalitsuse laadset ja ma isegi ei ole saanud aru, kus veel. Lisaks, kuigi vastavas asutuses töötavad inimesed igapäevaselt välismaalastega, siis isegi mitte inglise keeles ei ole keegi neist võimeline suhtlema, rääkimata teistest võõrkeeltest. Igatahes lihtne asi on tehtud mõtetult keeruliseks ja meie otsus oli ennast asjaga üleliigselt mitte vaevata ja asjaajamise teenus sisse osta. Seetõttu ei oska ma täna t

Ja nüüd loodusõpetuse tund. Tunni teema: Ühe välgulöögi kronoloogia. Kõigepealt on öö. Siis saab valgus. Valguse liikumiskiirus  on 300 000 km/s ja see jõuab vaatlejani praktiliselt silmapilkselt. Siis hakkab valgus kahanema. Oleks nagu keskpäev.  Voolutugevus välgu kanalis on umbes 100 kA ja välgu võimsus umbes 100 GW, aga kuna välk kestab vaid sekundi murdosa, siis on välgu koguenergia alla megavatt-tunni. Nüüd saab näha valguse põhjustajat joonvälku, mis tavaliselt on 2 - 3 km pikune välgukanal. Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves, kuna maa ja pileved on erinevate laengutega. Õhuvoolu kiirus ulatub 50 meetrini sekundis. Vertikaalne õhuvool üles käivitab staatilise elektri generaatori. Ja siis hakkab see vaikselt kustuma. Ja saab jälle öö. Mõne sekundi pärast kuuleme iseloomulikku lööklainest tekkivat mürinat.  Müristavat häält tekitab välgukanalis tekkiv paukgaas.  Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vahe

Vahepeal oleme siin tegelenud suppamisega. Ostetud tunnist oldi merel ainult pool tundi. Kuigi pildil tundub meri sile, siis oli ikkagi kerge lainetus ja meie omadele kippus merehaigus kallale. Ükspäev jalutasime kohalikust surnuaiast läbi. Kõrgemal korrusel asuvate omaste hauaplatsi juurde saamiseks oli igas reavahes redel. Teisipäeviti ja pühapäeviti toimub Nerjas turg. See on koht, kust on võimalik osta riideid, jalanõusid, kotte, feik Gucci Mucci kellasid ja käekotte, voodipesu, tekke, patju, käterätte, salle, telefoni vidinaid, ehteid, nõusid, puuvilju, maiustusi, pähkleid, maitseaineid. Ostsime imehäid suhkrumandleid ja pistaatsiapähkleid.  Turuplats jääb meie majast mõnesaja meetri kaugusele, väga mugav jala minna. Autoga on siin üldse väga keeruline liikuda, sest lihtsalt ei ole parkimisvõimalusi. Linnas on kõik parkimiskohad permanentselt täis ja auto tuleb jätta linna äärde suurele tühermaale. Isegi seal küsitakse parkimise eest 1 euro päevas.