LiinaNerja

  Aasta algas nagu ikka tähtsamate persoonide sünnipäevadega. Mann sai 17, endast ei hakka rääkimagi.   Klassikaline Manni kingisaamise nägu. Eks ta üks ärahellitatud jõmpsikas ole. Siinkandis talvituvate eestlaste konsentratsioon oli sel aastavahetusel eriti tihe. Uue aasta tervitamise peol oli meid 22 inimest. Järgisime traditsiooni ja käisime Andrese ja Marioniga aasta esimestel päevadel kalal. Ma ei tahaks hõisata, aga prae tõin lauale seekord mina, kuigi kogu au tuleb anda imelisele landile, mis lihtsalt meelitas makrelle karjakaupa just minu rakenduse otsa. Kahjuks lõppes pidu nii nagu ikka ehk pill tuli pika ilu peale, mu lant jäi millegi taha põhjas kinni ja nii ta lõpuks puruks tõmmati. Oleme nüüd oma paadiga jälle Velez-Malaga sadamas, mis tähendab, et paat on kogu aeg vees ning enam ei pea me sõltuma Nerja varadero lahtiolekuaegadest ja saame minna merele, siis kui selleks lusti on. Päikese tõusud ja loojangud merel on nüüd uus element meie kultuuriprogrammis. Jaanuaris oli