November
Jälle pean alustama vabandustega. Täitsa piinlik, me oleks juba nagu pensionärid. Teadupärast just peale pensionile jäämist ei ole inimesel enam üldse aega. Aga tõesti niipea, kui novembri keskpaigas viimane külalis-eestlane kodumaale naasis, lendasime ise samuti sinna ja peale nädalat Eestis, põikasime korraks kodust läbi, vahetasime kohvrisse pakitud villased sokid ja kampsunid, lühikeste pükste ja rannariiete vastu välja ja põrutasime esimest korda, oma mitte nii lühikese elu jooksul, Euroopast välja, puhkama, aga sellest juba järgmises postituses, millega alustan (ma luban) niipea, kui käesolevaga maha saan. Plaanisin novembrikuu postituse puhkuse ajal kirjutada, kuid selgus, et puhates on sul veel vähem aega, kui pensionil. Nagu ammu teada, on novembrikuu just kõige õigem aeg Eestimaa külastamiseks, nii ka sel aastal. Tulemas oli mu ema juubel ja lennupiletid olid ammugi ostetud, kui valitsus võttis vastu otsuse, et teatud asutustesse sisenemiseks on vaja vaktsineerimistõendit. M