LiinaNerja

Ja valmis ta saigi.  Selline on Punta Lara linnaosa Nerja külje all. Meie objekt asub üleval paremal nurgas. Kahjuks ilma ilusa punase katuseta, aga see-eest katuseterrassiga. Selline oli elutoa vaade 16. oktoobril 2020.   Kuus kuud hiljem. Elutuba veel siit nurgast...                                                                         ja sealt nurgast. Selline vaade oli korterisse sisenedes 21. oktoober peale prahi väljavedu. Ja täna. Köök oli esmalt nurga taga, pikk, pime ja kitsas. Niimoodi langevad seinad. Särk seljas on vana muidugi. Seinad on langenud. Trepp oli samuti kitsas ja pime. Saagu valgus... Ja valgus sai. Kohe parem. Peitepilt: millist muutust märkad pildil?  (Kuus on kuus kilo kergem) Alumine kemps enne. Nüüd tualett. Poole väiksem kui enne, aga jala sirutusruumi piisavalt. Komku jälle poole väiksem, kuna varjas valgust. Nüüd panipaik. Ülemise korruse vannituba. Plaadid olid seina pandud korralike segupätsidega, mis nii kõvasti seinaküljes, et tundus kaval mõte vah

Sadas. Nagu ikka peale sadu, laotati taevasse vikerkaar ning juba mitmendat korda ma näen meie terrassilt, kohta kus vikerkaar maapinnaga kokku puutub. Nii 100m kaugusel meie majast. Tuleb vist ikka minna ja see rahapada välja kaevata - mis ta seal niisama vedeleb. Koroonaajastu aastapäeva puhul võtsin oma "Väikese karantiiniblogi" ette ja tuletasin meelde, kuidas see kõik aasta tagasi algas. Milline naiivne optimism esialgu oli, et kahe nädalaga on õudused ühelpool ja, kui surnutemäed kõrvale jätta, oli kõik isegi põnev ja lõbus. Siis lisati veel kaks nädalat jne, jne. Kolmekümne esimesel päeval jõudis kohale, et tegemist on suurejoonelise plaaniga turismiäri põhjalaskmiseks ja meie senisele elule tõmmatakse rasvane joon alla. Olime töötud, kel säästusid erilise kokkuhoiurežiimi korral kolmeks-neljaks kuuks. Nii tuli meil teha oma eluks uus plaan. See oli valus ja raske otsus ja tundus äärmiselt ülekohtune. Mõte oli müüa ära meie Rio Marina korter ja oodata, mil, loodetavast