LiinaNerja

No, oskab see rahvas ikka pidutseda, midagi ei ole öelda. Täna hommikul, kui juba teine toidupood, kuhu minna soovisime, kinni oli, saime teada, et on San Isidoro püha. Koolid ja ettevõtted on kõik kinni ja juba kella 11-st algas suur tants ja tagaajamine. Õigupoolest oli  juba eile alanud, mil Nerja koobaste juures tants poole ööni kestis. San Isidoro on põllumeeste patroon ja ühtlasi tähistatakse tema päevaga ka suve algust. Kell 11 algas kogunemine kesklinnas Euroopa balkoni kõrval oleva kiriku juures ja sealt algas kell 12 rongkäik Nerja koobastesse. Seekord siis olid esindatud ilmselt põllumehed. Rongkäigu eesotsas tulid ratsanikud, siis püha Isidori kuju ja seejärel algas lõputu rivi kaarikute ja vankritega, mõnda vedasid härjad, enamikke traktorid ja lõpuks juba maasturid. Vankrid olid kõik varustatud korralike kõlaritega ja muusika üürgas üle linna, igaüks proovis ikka teisi muusika valjudusega üle trumbata. Loomulikult ei puudunud ka rohke joogipoolis ja lookas toidu

Suur rahvaste ränne on toimunud. Lugematul korral olen pidanud andma aru, kuidas meil läheb, kas oleme rahul, kas igatseme Eestit või midagi, mida Eestis on ja siin ei ole, nt kama, kohupiima, sülti ja see on pannud endasse sügavamalt vaatama ning suure rahulolutundega tõdema - ma olen siin oma eluga rahul. Ma naudin iga viimast kui päeva ja iga hetke päevas. Viimastel päevadel oleme tegelenud rohkem turismindusega, külalisi saabub pea üle päeva ja pea iga külalisega oleme jalutanud linnas ja teinud kaugemaid tiire. Margareti ristivanemad ja co Hannuška.  See oli küll viimane naeratus kahjuks. Paari päeva pärast otsustas Hanna korralikult haigeks keerata ja veetis enamuse vaheajast diivanil siruli. Veel lapsi saabumas. Koopaelamud Nerjas, Playa de Salòn Juba pikemat aega tundsin tugevat tõmmet mägede poole. Ühel päeval võtsimegi ette matka kohaliku kõrgeima tipu suunas. El Cíelo on merepiirist 1500m ja teekonda alustasime umbes 100m pealt. 8 km kulges rada ainult