LiinaNerja

Suvi on käes ja ma lõpetasin äsja edukalt 5. klassi. See oli äge kogemus ja soovitan võimaluse korral soojalt. Muidugi, eks mul ole see õpetaja pisik ikkagi veres ja hirmus vajadus on kogu aeg iseennast või kedagi teist õpetada. Loomulikult ei olnud see aasta ainult üks roosamanna, nii mõnigi kord raksatas käsi lauale ja tuli kõvema häälega asju selgitada, eks ema-õpetajast proovitakse rohkem üle sõita ka. Reiniku kooli õpetajad on olnud koduõppe suhtes suures enamuses väga toetavad ja toredad. Loodusõpetuse õpetaja viitsis lausa interneti teel kontrolltöid läbi viia, kunstiõpetuses on neil ka üks oma ala fanaatik ja ülesanded olid huvitavad mulle endalegi. Ajaloo õpetajal jätkus alati kiidusõnu Manni töödele. Inka õps rahuldus täielikult Work booki'st tehtud fotode ja minu enda poolt läbi viidud sõnadetöödega. Inglise keelega oli muidugi ka kõige vähem muret, igapäevane praktika sõbranna Tiaga oli kõige parem kool ja kindel abimees, kui mõne harjutuse juures me kuidagi üksmeele

Eile nägin ma Eestimaad. Kõik oli paiga peal. Õnneks on käes ilusaim aastaaeg ja ilm säästis mind hoides ilma kesksuviselt sooja. Sellist rohelust Lõuna-Hispaanias ei kohta. Sääsed ei säästnud kedagi. Olles mõnda aega eemal olnud, kriipisid mõned valukohad eriti silma, millega Eestis elades ammugi harjunud olin ja paratamatuks pidasin. Esimese sahmaka sain toidupoes. Õhtune aeg, tööd tegi ainult üks kassa ja järjekord lookles riiulite vahele. Infokassas arutasid kaks teenindajat ilmselgelt tööasju, mõlemad seljaga teenindussaali poole. Ainus teenindav kassapidaja vehkis vaikides tööd teha. Kui järg hakkas minuni jõudma, said infokassas jutud räägitud ja asuti samuti kliente teenindama. Minu kassas olid kilekotid otsas. Palusin kassapidajalt kilekotti. See viipas käega, et võtku ma kassalindi alt. Ütlesin, et otsas. See peale kähvas teenindaja mulle, et võtku ma siis kõrvalkassa lindi alt. Loomulikult olin ma märganud, et seal on, aga ma ei tahtnud sealt võtta, sest seal olid min