LiinaNerja

Nüüdseks on kaks nädalat koolis käimist mööda saanud ja oleme oluliselt targemaks saanud. Tundub, et süsteem ikkagi töötab ka ilma minu juhatamiseta. Igaljuhul hakkab asi kooliskäimise moodi välja nägema. Esiteks on Mannil nüüd terve trobikond tüdrukuid, keda ta juba oma sõpradeks nimetab. Inglise keele õpetaja ütles, et nii hea on kui klassis on õpilane, kellega saab vabalt inglise keeles lobiseda. Muusikaõpetuse tunnis oli Mann hiilanud oma teadmistega fortest ja pianost ja kõigest, mis sinna ette ja taha ja vahele jääb.  Ja, mis põhiline, alustati hispaania keele lisatundidega võõramaalastele. Mannisuguseid on koolis sel aastal kokku ainult neli õpilast. Paralleelist üks poiss, kellest Mann ei ole veel aru saanud, kust riigist ja siis õde-venda, kelle emakeel on inglise keel. Hispaania keel on 5 tundi nädalas ja tunnid toimuvad kooli ajal ehk Mann võeti ära kahest inglise keele tunnist, klassijuhataja tunnist, ühest ajaloost ja ühest geograafiast(see on muidugi jama). Kõigi käest

Vahepeal oli peremehel sünnipäev ja läksime sel puhul Nerja turistide seas kuulsamasse tapase baari Mo Castrotapas, mida peab üks iirlase moodi väljanägemisega mees. Sellised näevad välja seal nn soojad tapased. Maitses tõesti hea. Hiiglaslikud tarakanid on siin õhtuti tänavatel liikudes täiesti tavapärane nähtus ja nagu ämblikudki vabas looduses nad mind ei häiri. See isend aga sattus meile külla tulema ja kahetsusväärsel kombel leidis seetõttu oma otsa.  Õhutemperatuuriga siin ikka veel ei hellitata ja keset päeva on olemine jätkuvalt suhteliselt piinarikas. Varjus päeval 29 kraadi, öösel 23. Päike hakkas vahepeal tõusma koos minuga nii 7:50 ajal. Tänaseks on see lõbu küll juba läbi, kool algab kell 8:15, st 7:15 on äratus. Ootasime kõik juba vihma. Lihtsalt vahelduse mõttes. Lausa igatsema hakkasin juba Eestimaa vahelduvat ilma. Ja siis saimegi vihma, kaks päeva. Oi, kuidas tüütas ära. Muahahahaa. Vihmaga käis kaasas ka äike, aga kahjuks triivis meist mööda, nii et