LiinaNerja

  Meri on sel aastal rahutu. Juuli alguseni oleme praktiliselt ühel käe sõrmedel loetud kordi merele saanud. Alati on taksituseks kaks varianti: meri on ilus, aga meie oleme millegi muuga hõivatud või on meri tormine. Selle pideva lainetemöllu tõttu ei ole ka vesi siiani ujumiskõlbulikult soojaks läinud, püsib kangekaelselt +20 peal, kuigi ilmad on juba vastikult palavad, +29 päeval. Õnneks siiani on ööd jahedama poolsed hoidnud, +22 laseb veel lahtise akna ja laeventilaatoriga magada. Seekord lubati ometi rahulikku merd ja ilusat ilma, Nerjast startides oli taevas selge ja päike lõõskas, kuid sadamasse jõudes, rullis suur udulaam end meie peale. Läksime siiski välja lootuses, et ehk merel on olukord parem. Kohe saime ka aru, et seal oli udu veel paksem, kui sadamas. Oleme kunagi aastaid tagasi sellise udu sees korralikult ära eksinud, kui kompassi ei olnud ja moodsate telefonide kompassid igal ühel ise suunda näitasid. Kuigi nüüd on meil kompass paadis olemas ja tegin kindlaks, et maa