LiinaNerja

Juuli alguses põrutasid noored 12 päevaks autoga Eestisse. Poja jäi mamma-papa ja tädi Manni lapseks. Kui esialgu tunduski võib-olla veidi hirmutav, et lapsevanemad nii pikaks ajaks ja kaugele lähevad, siis tegelikult saime kiirelt rutiini sisse ja aeg lendas linnutiivul. Poiss ei küsinud mitte kordagi oma emme-issi järgi. Iga päev ehitasime uue rongitee. Julgen öelda, et ma saavutasin lõpuks juba päris arvestatava taseme raudteeliinide arendamises. Võistlus - kes sööb kiiremini kõik kommid ära. Võistles muidugi ainult Stefen. Leia pildilt Stefu. (Kasti sees, Käpa-patrulli särk seljas) Kuigi poiss on juba suur ja ilmselt norskamisest end enam väga häirida ei lase, eelistab papa siiski ööbida värskes õhus liblikana sääsevõrgust kookonis. Jah, ka Hispaanias on sääsed. Vähemalt meil on neid kahte sorti: tiger mosquitos ja moscas de la arena ehk liivakärbsed. Esimesed neist on nagu tavalised Eesti sääsed ainult poole väiksemad ja halli-musta triibulise kehaga. Pinisevad ja on võimalik kerg...

Inglismaalt tagasi, saabusid mõne päeva pärast Külli ja Sten Nerjasse. Nagu juba teada, nemad armastavad kuuma ja seda nad said. Hispaaniat tabas kuumalaine ja purustati seni püsinud kuumarekordid. Sisemaal tõusid temperatuurid väidetavalt mõnelpool ligi 50 soojakraadini. Meil muidugi iialgi sellist kuuma ei ole - Vahemeri jahutab, aga täiesti piisavalt ebameeldiv on ka 33 kraadine palavus. Selliste ilmadega istume tavaliselt toas ventilaatori all ja kui Stefu õue tahab minna, siis ütleme: Ei saa pojake, õues on liiga kuum. Nagu Külli külaskäikude ajal kombeks on, ega toas kuumavarjus istuda lasta. Seekord vajas vallutamist Fuengirola vanakraamiturg. Polnud sellest siiani mitte midagi kuulnud, kuid võis ette kujutada, et ega seal midagi tesitmoodi, kui tavaliselt, pole. Oli seal ikka tavaari. Kui nii vastikult palav poleks olnud, siis ilmselt oleks olnud täitsa huvitav uudistada. Sellele järeldusele ma jõudsin küll alles hiljem Külli tehtud pilte vaadates. Temale kohe meeldib, kui soe ...