Siesta ja fiesta!

No, oskab see rahvas ikka pidutseda, midagi ei ole öelda. Täna hommikul, kui juba teine toidupood, kuhu minna soovisime, kinni oli, saime teada, et on San Isidoro püha.

Koolid ja ettevõtted on kõik kinni ja juba kella 11-st algas suur tants ja tagaajamine. Õigupoolest oli  juba eile alanud, mil Nerja koobaste juures tants poole ööni kestis.
San Isidoro on põllumeeste patroon ja ühtlasi tähistatakse tema päevaga ka suve algust. Kell 11 algas kogunemine kesklinnas Euroopa balkoni kõrval oleva kiriku juures ja sealt algas kell 12 rongkäik Nerja koobastesse. Seekord siis olid esindatud ilmselt põllumehed. Rongkäigu eesotsas tulid ratsanikud, siis püha Isidori kuju ja seejärel algas lõputu rivi kaarikute ja vankritega, mõnda vedasid härjad, enamikke traktorid ja lõpuks juba maasturid.

Vankrid olid kõik varustatud korralike kõlaritega ja muusika üürgas üle linna, igaüks proovis ikka teisi muusika valjudusega üle trumbata. Loomulikult ei puudunud ka rohke joogipoolis ja lookas toidulaud seal samas.

Üldiselt tundub, et siinmail on täiesti loomulik tarbida alkoholi ja tõmmata sigarette laste juuresolekul. Väikesed tüdrukud on löödud täpselt samamoodi lille nagu nende emad ja vanaemadki ja püüavad kõiges neid matkida. Ilmselt ootavad nad kõik pikisilmi, millal nii vanaks saaks, et ka kangema kraami kallale asuda.

Üht sellist peovankrit sätiti eile õhtul ka meie terrassi all.

Ja selline ta sai.

Lisaks oleme päevakorda võtnud jällegi vabadel päevadel pikemad jalutuskäigud ümbruskonnas.

See on Nerja.

Ühel päeval võtsime plaani minna tutvuma16 km Nerjast edasi La Herradura linnakesega. Küla vist oleks õigem öelda. Lihtsal külakeses on sellised 9 kordsed või veel kõrgemad majad. Ei avaldanud mujet. Aga meri oli äge.

Niimoodi juhtub, kui Kalver korraks diivanilt tõuseb ja terrassile suitsu tegema läheb. Kohe on uus peremees platsis.

Ja tänaõhtune mõistatuspilt: Kus on Nässu  nina?