LiinaNerja

Täna oli viimane koolipäev ja kaks nädalat puhkust võib alata. Eile saime 1.perioodi tunnistuse, selleni jõuan lõpupoole. Praegu aga alustan sealt, kus eelmisel korral pooleli jäi. Päikeseloojang Torrox Costal. Käisime Torrox Costal jõululaadal. Kirjade järgi olla see suurem kogu Malaga regioonis. No, andke andeks... Eestlane on oma laadakultuuriga sellest, mis siin pakuti, ikka kaugel-kaugel ees. Isegi talvisel ajal. Laat kujutas endast suurt valget telki, kus siis sellised hädised letid püsti olid löödud: üks juustu- ja singimüüja, mõned käsitööehtete müüjad, mõned niisama kulla- ja karramüüjad, mänguasju ja muud titekraami, jõuluehteid. Siin ette lugedes hakkab juba endalegi tunduma, et isegi oli nagu midagi, aga muljet küll ei jätnud ja ma ei teinud isegi mitte ühtegi pilti, mis räägib juba enda eest.  Me ei ostnud sealt mitte midagi. Teisel pool telgi otsas olid mõned söögiputkad end püsti löönud ja mõned täispuhutavad batuudid lastele. AGA, siiski saime ka ühe väga...

Lihtsalt uskumatult mõnus on viimastel nädalatel olnud. Igapäevaselt 21-23 soojakraadi ja päike. Just selline ilm on minu lemmik. Lihtsalt lill. Novembris oli nädalane vihmaperiood ja nagu siinkandis kombeks, kui juba on, siis ikka suurejooneliselt. Alles ma kurtsin, et äikesepilv läks Nerjast mööda ja üldse ei olnud põnev. Nüüd siis saime otse kümnesse ja ossa, see oli võimas. See Kalveri tehtud pilt pandi lausa Nerja facebooki lehele üles ja kogus seal hullu hunniku laike. Tulekera pildil on kõrgepingeliini post, mis välgutabamuse sai. Sädemeid lendas veel hetk peale pauku. See post jääb meist umbes paarisaja meetri kaugusele, aga pauk oli küll selline, et me kõik toas hüppasime. Peale vihma laotati, nagu ikka, taevavõlvile imeline vikerkaar, mida loodusfotograafid, Fred Jüssid nagu Kalver ütleb, usinasti pildile püüdsid. Samal päeval levis kohalikus fb grupis uudis, et Nerja ja Torrox costa vahelisele teele on kukkunud kivi. Põrutasime kohe vaatama. Täpselt samas...