LiinaNerja

Oktoober on juba traditsiooniliselt eestlaste kuu Nerjas. Seekord näitas oktoober ennast ka eriti viisakast küljest. Kuni poole kuuni oli päeval stabiilselt 27 ja öösel 19 kraadi sooja. Siis tuli üks pilvine päev ja muutis ilma veidi jahedamaks, 23 päeval ja 16 öösel. Viimastel hommikutel kui Nässuga väljas käin, on olnud +19 ehk dressid on voodi alt välja otsitud. Mu vaesed varbad ei olnud sugugi rõõmsad kinniste jalanõude üle, olen ju aprillist saati plätudega ringi lasknud. Kontsakingi pole nüüd kaks aastat jalga saanud, ei tea, kas püsiksingi enam püsti või on sellega nagu rattasõiduga, et kui kord juba selge, siis ei unune. Oh jah. Vahel ikka igatsen mugavat elu kunstküünte ja -ripsmetega, kleidikest ja kõrgeid kontsi. Nüüd pean igal hommikul enda lille löömisega vaeva nägema. Kord Kalver õiendas, et mul läheb peegli ees liiga kaua aega. Ütlesin, et teen seda kõike ainult tema pärast ja kui ta arvab, et ei ole vaja, siis jätan päevapealt järele, mul seda kergem ju. Mõtles viivu...

Juba nädal aega võtan hoogu, et uus postitus teha ja lihtsalt ei anta aega. Nii kui arvuti lahti teen, jookseb mingi pakilisem asi sisse ja siis lasen nagu orav rattas. Lihtsalt hirmus, kuidas september lapsevanemate isiklikule ajale hambad sisse lööb. Sellest allpool. Vahepeal käisimegi veelkord Pampaneiras ja tõime oma kaltsuvaiba ära. Kui Nerjast liikuma hakates oli 28 kraadi sooja, siis üleval mägedes näitas auto termomeeter 22 ja hetkeks tekkis isegi hirm, et äkki hakkab külm. Ei hakanud, hoopis väga mõnus oli. Valencia kandis suuri üleujutusi tekitanud loodusnähtus Gota Fria, sirutas oma ähvardavaid pilvi ka siinsete mägede kohal, aga anti ehk ainult kümme piiska vett. Pampaneirale iseloomulikud elumajade korstnad otse kõnnitee kõrval. Küla on nii järsul mäenõlval, et piki suunas jooksvatel tänavatel on ühel pool fassaadid ja vastas poolel katused. Risti jooksvatel tänavatel on mägedest tuleva vee juhtimiseks kanalid. Kevin ja Tiina kinkisid Kalverile langevarjus...