LiinaNerja

Nüüd tuleb üks nii õudne jutt, et hoiatan kohe ette ära - ema, sa ei saa kolm päeva magada, kui selle peatüki läbi loed. Seetõttu soovitan soojalt vahele jätta ja leppida teadmisega, et ju kõik lõppeb hästi ja elu läheb edasi. Lugu räägib Margaret ist .  Nagu ma juba varasemalt ilmselt olen kirjutanud - Margaret ei oska eriti õppimisega piiri pidada. Hästi õppimine on elu alus ja kõik seda segavad tegevused tuleb elimineerida . Nii saadeti juba viimasel gümnaasiumiaastal ära aastaid olnud boyfriend, kes tahtis vahepeal lihtsalt niisama käest kinni hoida ja koos õhata. Olen kindel, et ta vaeseke oli ka juba ise väsinud sellest lõputust Manni kaeblemisest, kui palju on õppida ja kui rumalad on õpetajad jne. Ja kui mina lootsin, et see paaniline õppimine läheb ehk kevadel riiklike eksamite sooritamisega mööda ja ülikoolis rahunetakse maha, siis kohe pandi ka seal tamp taha. Mulle tundub, et selle surve pani Margaret endale ise peale, kuid oleme ses osas temaga eriarvamusel. Igatahe...

Juba aegade algusest ehk siis 2019 aastast, kui me Tiina ja Keviniga Nerjas kohtusime, hakkasime plaani pidama minna koos Inglismaale Kevini kodukohta külastama. 2020 aasta kevadel oligi plaan küps, kuid kõigepealt ajas inglaste koolivaheaeg lennupiletite hinnad taevasse, siis sadas kaela covid ja kolm aastat ei liikunud eriti keegi kuhugi, vähemalt mitte lusti pärast, ning lõpuks lennupiletite hinnad ei tulnudki enam taevast alla. Nii jõudis kätte minu tänavune sünnipäev. Juunikuu alguses istusime Malaga kõrvetava päikese all lennukisse ja 2 tunni 40 minuti pärast maandusime Bournemouthis sellises parajas, Eestimaa jaanipäeva meenutavas kliimas. Tiina õetütar Maarja, kes elab juba 13 aastat Inglismaal, tuli meile lennujaama vastu ja tõi meid Poole kesklinna, kuhu jäime kaheks ööks. Poole asub Lõuna-Inglismaal Dorseti maakonnas ja on ajalooliselt olnud oluline sadamalinn, kust 18. sajandil väljus kõige rohkem laevu Inglismaalt Põhja-Ameerikasse. Tänaseks on Poole ennekõike turismisihtp...