Oktoober 2025
Mamma ja papa Londonist toodud kahekordse Lego bussi kokkupanemine võttis kohe mitu päeva.
Oktoobris üritasime jälle rattasadulasse istuda, kuid jätkuvalt oli selleks liiga palav. Proovime novembris uuesti.
Hiljaaegu oli kohalikes uudistes, kuidas üks hooldusõigusest ilma jäänud isa oma last lasteaiast kätte tahtis saada, aga jäi lapse emale vahele, kes tõstis hädakisa ja sellepeale tegid teised lapsevanemad sellele isale kambaka. Alla 12aastaste lastele kooli vastu minek on vähemalt teoreetiliselt range kontrolli all. Läksime siis meiegi papaga ühel päeval poisile esimest korda lasteaeda vastu ja ei tekkinud mitte mingeid takistusi. Värava peal seisis korrapidaja õpetaja, mina ütlesin poisi nime, tema hüüdis selle ruuporiga hoovi, kus lapsed mängivad, Stefen võttis oma koti ja tuli. Ei jooksnud sülle ega midagi. Lasti väravast välja ja ei mingeid küsimusi, kes meie üleüldse oleme. Meil endal tekkis küsimus, miks Stefeni kõht üleni lööbes on, kuid poiss seletas ise lahkesti, et sellise ilusa jume saab punase kriidi ja märja käega.
Täpselt nii nagu Eestis on ka siin tavaline, et kohe kui lapsed lasteaeda lähevad hakkab üks lõputu haiguste jant. Kuulsin sellest juba mõned aastad tagasi ühes raadiosaates, kui saatejuhi laps kooliteed alustas ja teised kaas-saatejuhid kohe küsisid, et kes sul siis last hoiab, kui ta nüüd haigusi koju tooma hakkab. Tookord mõtlesin, et kas tõesti saab olla, et viirused ka siin päikese ja soojuse käes niimoodi koolides levivad? Eestis ju seostatakse gripihooeaega ikka kõledate sügisilmade saabumisega.
Stefen jäi esimest korda haigeks kümmekond päeva peale kooli algust. Esialgu tundus nagu tavaline külmetus, kuid öösel tabas teda nii tugev köhahoog, et tekkisid hingamisraskused ja sellega meie peres nalja ei ole. Mannil olid samas eas kõritursed nii, et kiirabi kahel korral kohal käis, kuni meid õpetati ise esmaabi andma. Läksime siis poisiga järgmisel päeval arsti juurde. Poiss oli esimest korda Hispaanias arsti juures ja loomulikult mingit usaldust ei olnud. Arst ei saanud kuidagi kopsu kuulata, sest poiss ei olnud nõus sügavalt hingama, kuid siis näitas õde Stefule, kuidas sõrmkinnast saab täis puhuda ja poiss läkski õnge ja asus usinasti ise ka kinnast puhuma. Neelust saadi isegi proov kätte ja kiirtest näitas, et poisil on hoopiski streptokokk A bakteriaalne põletik. Antibiootikumid ja inhalaatorid kirjutati välja ning päris kiiresti oli poiss taas terve. Tagasi lasteaias, ei läinud kuigi kaua, kui Hanna avastas, et poisi sõrmedel on villid, seejärel suus ka. Järgmine koju toodud haigus oli käe-jala-suu haigus.
Üks hirmutav kogemus oli meil ka juba. Birko nägi ühel päeval Stefule järgi mines, et üks suurem poiss kiusas Stefut nii, et viimane nutma hakkas. Korrapidaja õpetaja, kes koos Birkoga sel hetkel koolimaja väraval oli nägi seda ka, kutsus poisi enda juurde ja käskis Stefu käest vabandust paluda. Poiss raputas pead, lihtsalt seisis silmad kinni. Nii see sel hetkel jäi. Poja ise lubas, et järgmine kord kui see poiss tuleb, siis tema jookseb nii kiiresti, et see poiss ei saa teda kätte. Minul muidugi süda nii valutas, et mis siis saab, kui kiusaja pärast meie poiss lasteaias käimise rõõmust ilma jääb. Hispaania keele tunnis rääkisin sellest ka Pepile ja ta käskis kindlasti õpetaja käest uurida, kas poisi vanemaid sai olukorrast teavitatud. Birko siis küsiski järgmine kord ja öeldi, et see ei ole esmakordne juhtum selle lapsega ja poisi vanematele sai räägitud ka Stefu intsidendist. See poiss olevat haige.
Igaljuhul meie pojal pole koolirõõm kuhugi kadunud ja kui tema käest küsida, kas see suur poiss teda veel on kiusanud, siis Stefu sõnul kiusab see poiss teda iga päev. Uskuda siis või mitte.
Terve kool käis Torroxi külas teatris. Suuremad läksid jalgsi, kuid väikestele oli buss kohale toodud. Sellises hanereas üksteises õlgadest kinni hoides peavad nad liikuma.
Kõikidele lastele pannakse klasside kaupa ühtevärvi pluusid selga.
Muus osas on Hispaania lasteaed väga sarnane Eestiga. Juba oleme kogunud kogu perega tühje vetsupaberirulle, et lapsed saaks midagi meisterdada ja kord pidi kooli viima värvilisi sügislehti, mis oli naljakas, sest siinkandis ei ole eriti värvilisi lehti. Väga vähesed puud langetavad lehti ja needki tõmbuvad lihtsalt pruuniks enne, kui alla langevad.
Raamatute lugemise tund.
Laulutund.
Hispaania keel ei ole märgatavalt edasi arenenud, aga teise kuu lõpuks julgeb ta sõpradele ja kasvatajatele lahkudes öelda: Adios!
Igal aastal tähistatakse meie pulma-aastapäeva Hispaanias riikliku pühaga ja igal aastal on sel nädalavahetusel Nerjas feria.
Lisaks muule tantsule ja trallile tuuakse kohale lunapark. Juba lapsest saati pole ma karusellidest vaimustuses olnud ja ainus atraktsioon, mida nautida saan, on olnud vaateratas. Minu suureks pettumuseks sellel aastal vaateratast Nerjas ei olnudki.
Järgmise suve spordipäeva üks võistlusala on noolevise ja näha oli, et meie mehed on juba tõsiselt treenima asunud. Kui eelmisel aastal suutis Kalver mingi ime läbi kõik nooled õhupallide vahele visata, siis seekord läksid nii Kalveril kui Margusel kõik pihta ja kaks karumõmmi said endale uued omanikud: üks pakub mamma juures Stefenile voodis seltsi ja teine rändas koos Maretiga lausa Tartusse Loorele kaissu.
Merevee temperatuur oli terve oktoober 21 kraadi. Sisse minnes minu jaoks ikka jäine, aga kui keha harjus, siis täitsa kannatas olla.
Järgmiste külalistega Viljandimaalt käidi merel kalal ja kala võttis seekord hästi.
Isegi kaks kaheksajalga tõmmati välja.
Teine tripp merele tehti juba koos naistega. Meri oli kade ja ei näidanud üldse midagi põnevat. Nii oli ainsaks vaatamisväärsuseks üksildane pilv.
Meie basseinivesi on 19 kraadi ja keegi enam ujumas ei käi. Loomad võtavad üle. Nii saime Stefuga vaadata, kuidas konnastiilis ujumine päriselt käib.
Stefen ja üks tüdruk tema klssist olid ainukesena kõrvitsa kostüümis, teised olid ikka nõiad või klounid, aga oli ka neid, kel üldse kostüümi polnud.
Enamusele oli paadisõit kuival maal esmakordne kogemus.
Hannaga käime õhtuti jalutamas. Terve oktoober on olnud rekordiliselt palav, 5 kraadi keskmisest soojem, ehk jätkuvalt päeval 28 kraadi ja öösiti 21 ja mägedes kõndimine ei tule veel kõne allagi. Käime piki rannikut, seal õhk ikka liigub. Kuna Torroxi ja Nerja vaheline rannatee on juba pähe kulunud, siis sõidame autoga kaugemale ja avastame uusi radu.
Algarrobo Costa
El Morche
La Herradura
Kui kõndimisega on kalorid kulutatud, siis luban endale õhtusöögiks 6 euro eest 20 kastanit ja ühe terve bataadi. Hooaaeg on alanud ja nii Nerjas kui Torroxis on avatud müügikioskid, kus kastaneid kohapeal sütel küpsetatakse. Sel aastal on ka poes müüdavad toored kastanud olnud väga head. Amazonist saab osta spetsiaalse tsälguraua, millega kastani koorele rist sisse lõigata, 15 minutit kufis ja krõbistamist terveks õhtuks. Tuleb poole soodsam kui müügiputkast osta.
Kalver käib samuti usinasti enda MMA treeningutel. Ma ei saa üldse aru, mis mehi selle spordiala juures nii köidab. Aga las käib, siiani pole ühtki traumat olnud.
Oleme jätkuvalt natuke ka astronoomiahuvilised ja võimalus oma silmaga komeeti C/2025 A6 (Lemmon) näha tundus põnev. Ei näinud kahjuks. Ei teagi, kas mäed olid ees või oli silmapiir, kus komeet asuma oleks pidanud pilvevines. Vaatasime siis lihtsalt tähistaevast ja satelliite.
Nässu sai 8 aastaseks. Juba on liigestega mingid esimesed vananemis ilmingud, kuid mentaalselt on ta täpelt samasugune kutsikas nagu alati. Iga jumala päev, kui pean põrandalt koerakarvu imema ja pesema, taban end mõttelt, et kaua see veel kestab, sest sügaval sisimas ei ole ma endiselt mingi loomainimene, kuid järgmine hetk juba kisub silmad veele, kui mõtlen, et ühel päeval teda enam ei ole, kes mind siis enam koju ootab, kes mu voodi all nohiseb.
Veel üks õudus tuli pojal lasteaias oktobrikuu lõpus üle elada. Halloween on muutunud meeletult populaarseks ja sel päeval lähevad kõik lapsed ja õpetajad kooli kostümeeritult. Ilmselt ei olnud Stefen piisavalt ette valmistatud, sest muidu alati rõõmsalt oma klassi juurde jooksev poiss läks seekord eriti kangete jalgadega ja aeglaselt. Eks ikka sellepärast, et koolimajja sisenesid koos temaga ainult nõiad ja koletised. Kooli värava taga ehmatas lapsi üks nõid-õpetaja ja meie poiss hakkas nutma ning üritas tagasi emme-issi juurde põgeneda. Sama nõid tiris ta sisse tagasi ja rahustas maha. Aga ikkagi õudne. Niimoodi karastub meil poiss - ja mamma ka.
Samal ajal Tartus Loore peres olid isegi lapsevanemad õudsamad kui öö ja Loorel ei olnud sellest sooja ega külma.
Neil käis ukse taga 17 korda kommi või pommi nõudmas, meil ei ühtki ja nagu ma aru olen saanud, siis siin tohib koputada ainult nendele ustele, mille juures on Halloweeni teemalised dekoratsioonid. Meil ei ole ja meil on värav ka lukus. Mann ütles, et Malagas on järgmisel hommikul igal pool majade ees munakoored vedelemas. Ma ei saanud kohe arugi, et kuidas Halloween munadega seotud on, see ju rohkem lihavõtete teema ja sain ka vanas eas targemaks: Komm või pomm! Kui kommi ei saa, visatakse maja pihta toores muna. Õudne!
Lõpetuseks üks vaade minu igahommikuselt jalutuskäigult Nässuga. See on minu õhkamiskoht - üks paljudest. Selle kohapeal ma alati tunnen, kui õiges kohas ma elan.
Kommentaarid
Postita kommentaar