Vanapagan sõi silku ⚡️

Ja nüüd loodusõpetuse tund. Tunni teema: Ühe välgulöögi kronoloogia.

Kõigepealt on öö.

Siis saab valgus. Valguse liikumiskiirus on 300 000 km/s ja see jõuab vaatlejani praktiliselt silmapilkselt.

Siis hakkab valgus kahanema. Oleks nagu keskpäev. Voolutugevus välgu kanalis on umbes 100 kA ja välgu võimsus umbes 100 GW, aga kuna välk kestab vaid sekundi murdosa, siis on välgu koguenergia alla megavatt-tunni.

Nüüd saab näha valguse põhjustajat joonvälku, mis tavaliselt on 2 - 3 km pikune välgukanal.

Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves, kuna maa ja pileved on erinevate laengutega. Õhuvoolu kiirus ulatub 50 meetrini sekundis. Vertikaalne õhuvool üles käivitab staatilise elektri generaatori.

Ja siis hakkab see vaikselt kustuma.

Ja saab jälle öö. Mõne sekundi pärast kuuleme iseloomulikku lööklainest tekkivat mürinat. Müristavat häält tekitab välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit).

See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. 

Kõik see toimub 0,2 sekundiga.

Fotode autor Kalver ja Iphone SE.