Argipäev

No ei lasta siinmail millelgi põnevaks minna. Kinnisvara ostmise tavapärane protseduur kuni võtmete kätte saamiseni võib võtta kuni kolm kuud. Ma ei saa üldse aru, kuidas siin kohapeal mitte elades üldse oleks võimalik midagi osta, millisel inimesel, kes ei ela kohapeal on aega kolm kuud kohapeal olla, lisaks veel aeg, mis kulub sobiva korteri leidmiseks. Ulme. Iga asja jaoks on siin ise ametimees. Eestis müüsime maja, siis olime meie, notar, ostja ja pangaesindaja. Siin on esiteks maakler, siis tõlk, siis lähed tõlgiga notarisse ja sõlmite volituse advokaadile, kes hakkab ostjat esindama, ilma advokaadita osta ei ole võimalik või mõistlik, igaljuhul advokaat on nende jaoks elementaarne. Nii, siis see advokaat hakkab asja uurima, et ega müügi esemel ei lasu mingeid võlgnevusi jne, siis see advokaat sõlmib sinu nimel pangalepingu, sest osta saab ainult raha läbi kohaliku panga liigutades. Siis sõlmib see advokaat sinu nimel korteri elektri- ja veelepingud. Advokaadile pead esitama oma kolme kuu pangasissetulekute kohta mingi tõendi, mida ei minevat mitte millekski vaja, aga on vaja esitada. Ja takkapihta, kui sa ei saa tõesti kolme kuud kohapeal oodata ja sõidad oma kodumaale tagasi, siis see advokaat läheb ise ühel päeval notarisse ja allkirjastab ise ostulepingu. Seda meile lausa soovitati, kuna notari juures olla vähemalt kaks tundi passimist.

Nii me nüüd lihtsalt passime ja ei tee muhvigi. Kuna passimine pole minu rida, siis loomulikult viime end vaikselt edasiste asjade käiguga kurssi. Käisime Ikeas. Mustal reedel. Issake, nagu maailma lõpp oleks saabumas. Rahvas ajas hiigelkärudega hiigelkoormaid kokku. Meie olime nagu ekskursioonil.

Teinekord käisime Granadas shopingul. Tee Granadasse on ilus. Kahjuks sadas kohalike suureks rõõmuks vihma ja Sierra Nevada kõrged lumised tipud olid pilvedesse mähkunud.

Nevada shoppingkeskuse ees ja sees.

Õhtuti käime ikka jalutamas ja avastasime mõnusaid pontšikuvorste müüva putka.

Putkal puuduvad igasugused lahtiolekuajad. Nii, et pontšikuvorsti  saab ainult ehku peale.

Selline suurem kruss maksab 3€. Tegelikult piisab kolmele ka täitsa 1€ maksvast krussist. Juurde müüakse kuuma šokolaadi. Me ei hakanud proovima, pole nii hullu magusasoolikat meil kellegil.

Lõpuks siis sadas siinkandis ka vihma, kaks päeva. Kohalike jaoks liiga vähe, uudistes  muudkui räägitakse joogiveevarude kriitilisest piirist, samal ajal kastetakse nii, et tänavad ujuvad.

Jõlud saabusid ka meie koju.

Otsisime poest verivorsti laadset toodet ja tõime koju sellise poisi. No ei olnud minu maitse. Oli küll eesti verivorsti sugulane, aga mingi maitseaine käis üle ja rohkem ma ei soovi.