Toimetame edasi

Viimase paari nädala tähtsaim sündmus oli kahtlemata naabri-Marta külaskäik. Mannil oli võimalik parima sõbrannaga neli ööpäeva koos veeta. Loomulikult ei toimunud sel ajal meil õppetööd ja kogu nädala materjal tuli siis nädalavahetusega tagant järgi võtta. Aga asi oli seda väärt.

Tutvustasime Martale kohalikku gurmeed ja ronisime mäe otsa. Paella maitses hästi, sobisid nii merikarbid, krevetid kui kalmaarid. Hispaania tortilla oli samuti ok. Sushi ei sobinud, kuna see ei mahtunud suhu.

Vaikselt hakkavad maasikate hinnad poes langema. Need isendid olid vist 4 euri/kg, turult saime poole pisemaid 1,80-ga. Poe omad maitsesid enamvähem, veidi toored olid veel, aga turu omad olid minu jaoks lausa vastikud. Väga imeliku maitsega. Lapsed sõid hoolega ja nende arvates kõlbasid küll.

Ilmajuttu siis ka. Suvine soe ja jahedamad tuulised päevad käivad käsikäes. See on meie rannas üks udune päev jälle üle pika aja. Viimati oli selline udu oktoobris. Udu tõuseb merelt ja on ainult nii 100 m rannast. Eemal paistab päike, aga rannas on udu nii paks, et saab palja silmaga veeaurude liikumist näha.

Eile tõusis korralik tuul. Ilmaennustuse andmetel kuni 25m/s. Meri möllas jälle ägedalt. Mulle jubedalt meeldib meie RioMarina terrassil merd vaadata. Alati mõnusalt tuulevaikne, isegi siis kui ümberringi hull möll käib. 

Käisime Ikeas köögimööblit tellimas. Parklas kükitas meie autokatusel väike papagoipoeg. Kalver hakkas teda ära ajama ja linnuke soovis seepeale lähemat tutvust teha. Klammerdus vapralt küüntega käe külge ja ei ilmutanud vähimatki soovi lendu tõusta. Lõpuks saime talle tuule alla ja linnupoeg maandus möödamineva onu pähe. Lõpuks pistis üks teine onu linnu endale autosse. Ei tea milleks. Sellised rohelised papagoid elavad siin igal pool. Nende pesad on palmipuude latvades. Kahjuks ei ole nende lauluhääl eriti ilus.

Rio Marinas vaikselt toimetame edasi. Vannituba sai kipsi alla. Täna ka pahtleldatud. Homme tõmban niiskustõkkega üle ja siis tuleb teha raske valik plaatide osas. Igasugu ehitusvahendite ostmine on siin tõeline loterii. Google eriti tõlkida ei oska selliseid sõnu nagu kipsplaat, niiskustõke või pahtel. Siis lihtsalt ostad tunde järgi ja kodus saad proovida, mis said. Nt plaatimissegu ostsin hinnaga 2.30 25kg kott. Siis hakkasin põdema, et kas sai ikka õige asi, kuna Eesti poodides on sellise koti hind nii 16 euro kanti. Vist. Googledasin siis nii ja naapidi, tundus ikka õige asi olevat, kuigi samas poes müüakse plaatimissegusid ka eesti hindadega. Igatahes plaatisin täna prooviks esimese rea terrassiplaate ära, eks homme näeb, kas jäid kinni või mitte.

Ühel päeval võtsime ette hirmsa terrassilihvimise. Kalver ronis nagu ahv lamellkettaga ketaslõikuriga redelil ja rõdupiiretel ning tolm oli meeletu. Naabrite terrass oli sentimeetrise tolmu kihi all, õnneks seal ei ela praegu kedagi, ja alumiste naabrite terrass oli veel hullem.

Olime uute alumiste naabritega ainult tere vahetanud ja sel päeval ei olnud neid kodus. Jooksin alla ja katsin alumiste terassimööbli vanade voodikatetega. Sellest hoolimata puges tolm sisse ja terrassi esine kõnnitee oli paksult kaetud vana värvi tükkidega ja tolmuga. Kui viimane tala oli teha, seisid naabrid ühel hetkel rõdu all ja oigasid. Hüüdsin alla, et sorry, kohe lõpetame ja koristame kõik ära. Proua oli igatahes šokis, haaras oma rannatooli ja läks mereäärde istuma. Mõtlesime, et nüüd on küll suhted pees, ei ole me käinud ka oma ehitusluba veel taotlemas, et naabrid meid taluma peaks.

Igaljuhul koristasime ära nii kõrvalnaabrite kui ka alumised terrassid ja kõigil sai olemine puhtam, kui enne meie tegutsema hakkamist oli. 

Paar päeva hiljem puhastasin terrassi metallpiiret ja jällegi veidi puru lendas alla. Olin just suures tööhoos, kui alt hüüti: you are really hard worker. Ajasin siis selja sirgu ja lobisesime naabrimehega jupp aega. Kui ta kuulis, et oleme eestlased, siis muutus veel eriti sõbralikuks. Kiitis meie ettevõtmist ja tõdes, et nendest ei ole enam millegi tegijaid. Aga omal ajal, jajaa, siis on nad isegi mitmel korral samalaadse investeeringuga tegelenud. Lausa kolmel korral. Kui mõtlema hakata, siis meil on juba neljas... Kui siis töö lõppedes läksin jälle alumist terrassi puhastama, hüppas onu välja ja ütles, et ei ole ometigi vaja nii põhjalikult koristada. Ta oli eelmine kord meid jälginud ja näitas, et ma olin lausa tema jalanõude alt pühkinud. Proua hüüdis ka toast, et tehku ma ainult terrassi eest kõnniteelt. Loomulikult tegin ma hästi, minu moodi. 

Nüüd oleme naabritega suured sõbrad. Naabrimees kutsus meid ühel päeval meres hüplevaid delfiine vaatama, täiesti paduromantiline vaade oli. Kahjuks ei olnud mul telefoni kaasas, et pilte teha. Rohkem ei ole neid märganud.

No nii. Linnuke jälle kirjas.

Järgmise korrani.