Vihm on lakkamatu

No nii, möödunud suvi oli rekordiliselt palav, sügis oli rekordiliselt kuiv ja talv olla rekordiliselt külm. Nüüd on sadanud 3 nädalat jutti ja tõsiselt hakkab villand saama. Loodan, et need rekordilised asjad on nüüd ühelpool ja edaspidi on suved  ja talved normaalsed - soojad. Tööinimestel muidugi vahet ei ole. Remont pidi eelmise nädalaga valmis saama. Kuhugi kadus käesolev nädal ja näha on, et läheb veel üks nädal otsa. Lihtsalt pisikesed tööd võtavad nii palju aega.

Vahepeal oleme tähistanud naistepäeva, millest siinkandis küll midagi ei teata. Ei tähista seda kohalikud, ega sisserännanud põhjamaalased, küll aga tähistati inglise keelt kõneleva rahva seas möödunud pühapäeval emadepäeva ja saabuval esmaspäeval on kohalik isadepäev. See on nüüd küll tähtis püha, koolid ja ettevõtted pannakse kinni, kõigil on vaba päev. Meie mehed aga on ikka aumehed ja viisid oma naised 8.märtsil õhtusöögile.

See oli alles elamus. Aasia restorani Nerjas nimega Benihana Teppanyaki tasub külastada. 

Palun väga, võib kodus järgi proovida.

Lisaks tavapärasele aasia köögile pakutakse seal gurmee-elamust, kus kokk valmistab pearoa otse klientide nina ees pliidiplaadil. 

Ei mingeid potte-panne. Riis oli küll eelnevalt keedetud, aga kõik muu alates riisi maitsestamisest ja köögiviljade wokkimisest, liha küpsetamisest kuni magustoiduks pannkookide praadimiseni, toimus meie ees ja sinnajuurde loobiti ohtralt nuge ja mängiti tulega. 

Pannkoogid tehti tellija näo järgi. Need on Margaret ja Anu.

Selline oli pannkoogitaldrik.

Rio Marinas köögi kokkupanek oli oodatust lihtsam. Olen juba hakanud aru saama, et tegelikult saame me kõikide asjadega ise hakkama. Kui keegi inimene on võimeline mööblit kokku monteerima või keraamilisi plaate seina panema, siis oleme meiegi. Me suudame kõike, mis jääb inimvõimete piiridesse. Ok, peaaegu kõike. Phytagorase toereemi, paar päeva tagasi, ma ise välja mõelda ei suutnud. Tagantjärgi muidugi imestasin, nii lihte ju.

Kuna kool jälle algas, siis töötunnid venivad tihti öötundideni. Aga ka õhtuhämaruses on siin nii ilus. 

Selline on vaade meie siseõuele.

Tegime järjekordse treti Malaga Ikeasse. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas olen suutnud nii vanaks elada ilma Ikeata. See on ikka hirmus diskrimineerimine, et Eestis Ikeat ei ole. 

Selline koorem koosneb igasugu vidinatest ja pudinatest, mis elamisse hädavajalikud on. Alates nugadest-kahvlitest lõpetades küünaldega. Teine kärutäis, paistmas tagant, koosneb voodist, madratsist, riiulist ja diivanilauast. Ja muidugi kotike Daimi kommi käib ka asja juurde.

Täna sai alustatud köögiseina plaatimisega, homme tuleb vuuk ja siis saab hakata töötasapinna valgusteid panema.

Alumine rootsi onu ütles üks päev, et nende talvepuhkus hakkab läbi saama ja ta tahaks väga tulla vaatama, mis me vahepeal teinud oleme, tema alt vaadates näeb, et köök on meil nii ilusat värvi - skyblue. Tegelikult olid kõrgläikelised uksed kaetud sinise kilega ja me ei hakanud neid kohe maha kiskuma. Naabrimees oli täitsa kurb, et köök lihtsalt valge on. Andsime siis tagaseina plaatidega veidi särtsu juurde.

Selline nägi köök välja asja ostes.

Põrandaliistud said ka vahepeal pandud. Nende leidmisega sai ikka vaeva nähtud. Esialgu olid põranda äärtes päris jubedad plaadid, osaliselt katki, osaliselt lahti, ühesõnaga oli vaja jälle maha tõmmata. Tahtsin samasuguseid valge-halliga marmorist liiste nagu on põrand. Need maksid küll hingehinda ja juba kaalusime panna tavalisi PVC põrandaliiste, siis leidsin Milanuncio.es lehelt (see on kohalik osta.ee), et Malagas, kuskil nuka taga, on selliste liistude lõpumüük ja kuna niikuinii pidime ehituspoodi minema, siis tõime liistud ära. 

Täna kui koju jõudsime, kükitas terrassil lombis üks rääbakas pääsupoeg. Ajasime ta pange, panime pange külili,  et ta soovi korral välja saaks tulla ja andsime koerakrõbinaid söökiks ette. No ei püsi see pudeliski paigal. Ronis pangest välja ja kükitab vihma käes edasi. Lendu tõusta ei suuda. Eks ta peab siis öö vihma käes veetma. Hommikuks pidi üle minema.