Kõrghooaeg

Tõsine turismihooaeg on alanud. Linnapildis ei saa isegi aru, et inimesi on nii palju, aga randa minnes on asi päris tihe. Audode parkimisest ei hakka parem rääkimagi.

Jaanipäeval

Möödus eesti rahva suurimaid pühasid jaanipäev. Ei julgenud mingeid lootusi kohalikele pidustustele panna arvestades, et ei tähista nad siin eestlaste moodi jõule, uusaastat ega emadepäeva, rääkimata Eesti Vabariigi aastapäevast. Aga oh, üllatust, jaanipäev ehk Dia de San Juan on täiesti arvestatav püha. 

Jaaniööl on lubatud rannas telkida ja lõket teha kogu öö. Käisime päeval korraks rannas ja märkasime, et keset liiva oli kokku kuhjatud ilmatu risuhunnik ja ranna äärde püstitati parasjagu lava. Kohalikus fb grupis oli ka teade, et pidustused algavad Burriana beachil kell 22. Vaatasime siis jalgpalli ära ja suundusime linna poole.

Rahvast oli rannas murdu, nii kolm korda rohkem kui päeval. Siin ja seal olid seltskonnad oma pisikeste lõketega, millest traditsiooni kohaselt kell 12 üle hüpatakse ja seejärel (soovitatavalt naked) merre karatakse. Ühtegi porgandit me küll ei näinud, aga südaööl oli tõesti tohutu vool merre, meenutas mingist loodusfilmist nähtud krabiparve. Paraku oli nii pime ja rahvast merepiiril nii palju, et ei näinud, mis moodi see ujumine seal täpsemalt aset leidis. Paljud olid ka grillid kaasa toonud, liha kärsatamise asemel grillitakse siin enamasti sardiine. Ja siis algas ilutulestik, selline korralik, mida mul Eestis naabrimees igal aastavahetusel oma koduaias korraldas. Ilus oli. Ilutulestik kulmineerus lõkke süütamisega. 

Olime nüüd paar nädalat ainult kahekesi ja lubasime endile veidi puhkust. Rentisime kajaki ja käisime merel. 

Euroopa balkon ja Papagayo playa

Nerja mere poolt vaadates

Indiaanlased ründavad

Väike puhkus rannaribal, kuhu ainult meritsi ligi pääseb

Ja siis saabusid Eestist lapsed. Seekord Granada lennujaama. Kõik on kooliga kenasti maha saanud, puhkus võib alata!

Reisisellid, läbi nagu läti rahad.

Tee Granadasse on väga ilus. Loodus on rohelisem. Sealkandis kasvatatakse ka vilja, mis oli juba täiesti koristusvalmis. Maasikahooaeg on läbi. Põld, mida aastavahetuse postituses mainisin andis marju kuni juuni lõpuni. Täiesti hämmastav. Praegu on arbuuside ja melonite kõrghooaeg. Hind on vist suht mõistlik, 56 senti kilo. Igatahes sööme mõnuga. Murelid on ka müügile saabunud. Jällegi väga head, aga pisut kallid. 2,50 kilo vist oli.

Teel Granadasse.

Täiskuu Playazo rannas

Ja siis hakkas järjekordselt eestlasi saabuma. Tänu külalistele saime täielikku turistielu nautida. Kõigepealt suundusime meie oma basseini, kus me ise veel sel hooajal käinudki polnud.

Siis jalutasime linna peal.

Käisime ohtralt shoppamas, kusjuures mehed avastasid enda jaoks samuti shoppamise võlud. Nimelt on Nerja shopingutänavatel poed vaheldumisi pisikeste kõrtsidega ja väga mõnus on mehed sinna ära parkida. Nad hakkasid lausa iga päev shoppama tahtma.

Käisime jalutamas kõrvalkülas Frigilianas.

Ja Torrox Costal.

Ja Nerja Capistrano linnaosas. See on mu lemmik.

Mehed tegid süüa.

Ja naised vaatasid jalgpalli.

Õhtuti istusime terrassil.

Vahepeal saabus eestlasi juurde ja konsentratsioon kodus läks eriti tihedaks.

Voodikohad elutoas.

Ja terrassil.

Kui meie Kalveriga "tööl käisime", ootas ülejäänud seltskond Rio Marina basseini ääres.

Ühel päeval käisime Fuengirolas.

Ja kui juba nii kaugele on tuldud, oli kena ka ookeani ääres ära käia. 

Tarifa kandis saab visata pilgu Maroko mäetippudele. Madalad pilved küll pisut varjasid vaadet.

Ja Bolonia rannas sai nautida looduslikku veeparki. Lõbus oli ka vanainimestel.

Virgemad ronisid Euroopa suurima liivadüüni tippu. 

Bolonia rannas

Koju jõudsime südaööks.

Kahjuks on ka tilk tõrva meepotis. Viimastel päevadel on rannas meduusid liikvel. Minusuguse hoiab selline jutt kohe veest eemal, küll aga mitte noori. Ja siin ta on.

Kohtumine meduusiga. See on valus.

Ja sellised on need paharetid.

Eile viisime pooled külalised lennujaama. Malagas oli päris soe. Polnud varem sellist õhutemperatuuri kogenud. Ütleme nii, et ma saan aru, miks need sisemaalased suvel kõik mere äärde pressivad.