Ikka toimetame
Päikeseloojang Rio Marina juures. Tavaliselt me ei satu õhtul randa. Seekord olime aga hiljapeale jäänud, sest kraamisime 5h alumist rootslase korterit. Saime selle nüüd kätte ja viisime minu standarditele vastavasse seisu.
Vahepeal läks meist üle torm nimega Helena. Oli äge.
Praegu on reisiautodega liikumine väga populaarseks muutunud. Playazo ranna hiigelparklas on neid viimasel ajal pidevalt, ühel päeval loendasin kokku üle kolmekümne. Huvitav, et suvel ei ole neid üldse nii palju näha. Vb on nad siis kusagil mujal, sest tegelikult on ka siin karavaniga parkimise keelumärgid. Ei saa ju olla, et nad ainult talvel ringi vuravad. Iseenesest väga äge rändamise viis, aga praegu ma tunnen ikka jalgsi liikumise vastu suuremat kirge.
Nii me võtsimegi ette ühe väiksema treti siinsamas lähedal. Ja kui sa kord juba oled andnud oma hinge rännakule, siis satud õigele teele täiesti ette planeerimatagi.
Camino de Santiago rännakutee märk otse meie Nerja külje all.
Nii armas. Tuleb ikka minna jälle. Hing kutsub.
Selliseid vaateid pakuti.
Need, kel kiire, vuravad üleval, meiesugused lasevad kiirtee all.
Ühel külavahetänaval hakkas kaugusest kabjaplaginat kostuma. Siin kasvatatakse päris palju hobuseid ja ratsanikud on üsna sage nähtus. See isend oli paraku oma printsi kaotanud ja traavis jumala üksi. Peab ütlema, et oli päris hirmutavalt suur nii, et mina kargasin kohe suvalisest väravast sisse. Mitte ei tahtnud temaga lähemat tutvust sobitada. Nii ta läks.
Kohtasime eesti maamesilaste sugulasi, kes olid täiesti süsimustad.
Kätte on jõudnud jällegi mingisuguste männil sigivate elukate aeg. Kohalik sotsiaalmeedia muudkui hoiatab. Sellistest kookonitest tulevad väikesed imearmsad päevakoerad, kes veel nunnumalt liiguvad mööda maad üksteise sabas, moodustades keti.
Sellega nunnu osa ka lõppeb, sest tegelased olla väga mürgised, lastel põhjustavad päris korraliku lööbe nahal ning koerad annavad kohe saba, kui nendega kokku puutuvad.
Kohtumine pähklipurejaga oli loomulikult oluliselt meeldivam.
Ma polnud kunagi varem näinud, kuidas kasvavad papayad. Mulle on nad väga maitsema hakanud, nüüd siis tean, kust saab.
Ja mandariinide, kumkvaatide ja apelsinide hooaeg on täies hoos. Kõik, mis tee peale pudenenud oli, ajasime kotti.
See on see hetk, kui ma mõtlen: No on elu!
Käisime üle pika aja sardiine söömas. Ilm oli super ja polnud juba ammu käinud. Kuigi enamik rannarestoranidest on praegu talvepuhkuseks kinni pandud, oli rannas siiski üks sardiine pakkuv chirinquito lahti. Teisigi inimesi oli kaunist ilma nautimas, kõik pensionärid - sakslased, inglased, prantslased. See teeb kurvaks, kui mõtlen eesti penskarite peale. Mitte kellegil neist ei ole võimalik oma vanaduspäevi niimoodi nautida. Need, kes on elu jooksul rohkem mammonat kokku ajanud, saavad suure tõenäosusega enne infarkti, kui oma arvates piisavalt kogunud on. Seepärast ongi mõistlik alustada elu nautimisega kohe praegu.
Teisest küljest, kui tahad olla kindel homses, ükskõik kui närune see on, jää sinna, kus sa praegu oled.
Oh, neid turiste! Merevesi on 15,6 kraadi.
Veebruar on meil eriliselt töövaene. Kõik korterid on pikemaajaliselt välja müüdud. Nii saamegi pühenduda logelemisele, seiklemisele ja ikka jälle tõlkimisele. Vahepeal ajab ikka juhtme nii sassi, et hakkasin juba uut puslet panema, et vahepeal ajule puhkust anda. Kui nüüd keegi peab plaani Eestimaa eriti mõnus talv maha jätta ja mõnusasse hispaania talve elama asuda, siis ma ütlen, mida varem, seda parem. Oi, kuidas ma tahaksin tõlkida nt kolmanda klassi õpikuid. Kas keegi teist teab, mis on tilde? Ilus sõna iseenesest ju. Tilde on ta hispaania keeles, aga tundub, et eesti keeles ka. See on üks tore koma, mis käib täishäälikutele peale, justkui rõhumärk ja vahel kasutatakse seda teravatel? sõnadel ja vahel tasastel?. Ja vahel on tilde hoopiski diakriitiline ja sõltuvalt tildest on samal sõnal hoopis eri tähendus.
Ah?
Ja kohustuslik kirjandus. Hispaania keeles! See ei ole "Jussikese seitse sõpra", mis algajale keeleõppijale jõukohane võiks olla. Õnneks nad loevad siin ühte raamatut pool aastat. R. Dahl "Charlie Y El Gran Ascensor De Cristal" Hispaania keeles kirjutatakse raamatute pealkirjas, muide, kõik sõnad suure algustähega, just õppisin. Leidsime netist raamatu inglise keelse veebiversiooni ja Mann luges selle oktoobris nädalaga läbi. Aga kokkuvõtte kirjutamise aeg jõudis alles nüüd kätte ja esiteks ei olnud sellest (tõeline jama raamat) midagi enam meeles ja teiseks, kokkuvõte tuli teha ikkagi hispaania keeles.
Ühel päeval Rio Marinas koputas järjekordne naaber meile uksele ja ütles, et tema on märganud, et meie tegeleme nüüd alumise korteriga ka, ja kas me ei tahaks tema korterit samuti endale majandada võtta. Õnneks suutsin enne EI hüüda, kui Kalver jõudis suu lahti teha. See hull võtaks kõik pakkumised siin elus vastu. Aga mina tahan kõigepealt vaadata, kuidas meil sel aastal nelja korteriga läheb. Ja kui me oma asja siin nii suureks ajame, siis tuleb meil hakata juba ettevõtte loomise peale mõtlema. Ettevõttega kaasneks ka sotsiaalkindlustus, mis ühest küljest nagu oleks hea, teisest küljest tuleb päris kena kopikas riigile loovutada. Ja mis siis, kui ma ei jäägi haigeks vaid suren enne maha? Kõik korstnasse? Haigekassaga võin ma vabalt iga kell haigeks jääda, haigekassata ma saan terve olla. Kumb valik on parem? Hetkel ma valin terve olemise. On lihtsam.
Päevad on nii palju pikemaks veninud, et päike ei tõuse enam merest. St saan hakata varsti ilusamaid pilte tegema, enam ei jää naabermaja terrassid ette.
Oleme sporditegemise jälle unarusse jätnud, võtame parasjagu hoogu. Ühel päeval koeraga lõunaajal jalutades märkasin naabrimaja terrassil üht naist käimislindil trenni tegemas. Mõtlesin, et no, püha müristus, sa elad sellisel maal, kus aastas on ehk kolm päeva, kui ilma tõttu, ei saa väljas trenni teha ja sa käid terrassil. Kohe aga märkasin ka põhjust. Tädi oli nutitelefonis. On oluliselt turvalisem kõndida nutitelefonis olles käimislindil, kui tänaval teiste inimeste ja liikluse vahel. Nutitelefonide pärast on siin ka nii palju koerajunne maas, sest kui sul on ühes käes koerarihm ja teises telefon, siis millise käega sa peaksid neid junne koristama? Üks proua käib hommikuti koeraga jalutamas lausa kohvitopsi ja nutitelefoniga. Kuidas see on võimalik, mõtlete - tema koer jookseb lahtiselt.
Käisime hiljaaegu Competas. Veel üks väike linnake 17 km sisemaa poole mägedest üles. Assa püss, kui Nerjas oli +17, siis Competa on vist nii palju kõrgemal, et seal oli ainult +12. Nii külm oli, et tegime koju jõudes kohe paar pitsi Vana Tallinnat.
Kommentaarid
Postita kommentaar