Detsember

Igaüks, kes Hispaanias autoga on pidanud kuhugi sõitma, teab, et liiklemine ringristmikel on üks paras peavalu. Ja ometigi nad nii armastavad neid ringe igale poole toppida. Nerjas oskan peast nimetada vähemalt kümmet ringristmikku ja päris julgelt võib väita, et igal ringil kehtivad omad reeglid. Selline reguleerimatus tekitas küsimuse, kas neil üldse on ringil liiklemiseks mingid reeglid või kehtib ainult tugevama õigus ja rollerite õigus, kuni keegi püstitas kohalikus foorumis sama küsimuse ja ometigi üks tark oskas vastata. Selline on siis asja ametlik versioon. "Mal" on valesti ja"Bien" õigesti ehk siis ainult sinine ja roheline sõidavad nii nagu peab.

Kõige ajuvabam on, et sinine auto võib välimist ringi sõita terve täisringi ja seda õigust tunnevad kõik. Ise oled loll, kui sisemisele ringile satud ja ringilt väljumiseks pead mööda oma ringi siis niikuaua keerutama ja õiget hetke varitsema, kui kõik targemad on välimiselt ringilt jalga lasknud. Absurdne on veel, et sagedasti on ringilt lahkumiseks justkui kaks sõidurada, aga tegelikult vasakpoolsele sa väljuda ei või. Lisaks on Nerjas selline ring, kus ringile tulijad ei anna ringil olijale teed ja pm liiklus ringil seiskub seniks, kuni kõik soovijad on peale saanud.  Ja nii me sõidamegi igapäev lõputus vaidluses, kus Kalveri mõistuse hääl tõrgub reegleid tunnistamast (enamikul kohalikel samuti) ja minu seadusekuulekas hääl omavahel kisklevad. Vahepeal kislevad kohalikud ise samuti keset ringi. Samas peab tunnistama, ma ei ole näinud mitte ühtegi avariid ses tohuvapohus.

Eile käis meie tänav pesus. Siin on kena komme, küll harva, aegajalt tänavad veega üle kasta, kuna koeri peetakse siin palju ja enamik ei korista nende järelt, siis selline kolme kuu tagant pesu on igati tervitatav. Üks tööline lasi vee ja harjaga kõik laternapostide alumised otsad ka üle. Vedas neil, kelle auto oli samal ajal tänavale pargitud, need lasti ka üle...

Autodest veel niipalju, et üle mitme aasta sain jälle sõita manuaalkastiga autoga. Meie autol läks mingi ohutuli armatuuril põlema, mispeale auto enam kolmandast kõrgema käiguga sõita ei lubanud. Õnneks on meil selline tore kindlustus, et kui oma auto on remondis, siis saame võtta endale rendiauto. See siis oligi manuaal ja mulle kohe meeldis olla jälle ise otsustaja millal ja mis käiguga sõita. Ok, kallakute peal ta kipub veidi tagasi vajuma küll ja siin ju ainult kallakutel sõita tulebki. Eriti tore oli meie garaažiuksest sisse sõita, mis lisaks 45 kraadisele nurgale, ja laiusele, nii et mõlemalt poolt jääb ehk 10cm ruumi, asub samuti kallakul. Kes on käinud, see teab. Teistele tunnistan üles, et nüüd küll juba üle aasta tagasi, kui me garaažis endale koha saime ja Kalver iga jumala kord sisse sõites mantrat lausus, et mina siit uksest küll sisse ei saa ja ühel saatuslikul päeval, kui mul oli vaja tolmuimejat ostma minna ja Kalver (ma ei hakka siin kirjeldama, mis põhjustel) kaasa ei saanud tulla, ja tagasi tulles mõtlesin, et nüüd ma talle alles näitan, kuidas ma siit garaažiuksest sisse sõidan ja sõitsingi nii, et vasak külg juhi poolsest uksest kuni tagumise tiivani eriti sisse ei tahtnud mahtuda ja oli vaja veidi jõudu rakendada, mis peale auto mõneks ajaks remonti läks ja mina tänasin taevast, et meil ikkagi kindlustus oli tehtud ja peale mõne pisara, mis ma auto pärast valasin, see lugu meile eriti maksma ei läinudki. 

Käisime Nerja Eesti Seltsi liikmetega Velez Malagas Ruta del Tapasel. Samasugune tapase tuur nagu varasemalt olen kirjeldanud Nerjas ja Frigilianas, leiab aset ka teistes linnakestes. Võtsime läbi seitse kohalikku kõrtsi. Oli igavesti tore õhtu.

Mann pidi koolitöö raames tegema powerpoint ettekande vabalt valitud teemal ja tema otsustas klassikaaslastele veidi lähemalt Eestit tutvustada, lisades näitetena võrdlusi Hispaaniaga. Siin siis on Eesti ja Hispaania kõrgemad punktid.

Jõulud on saabunud linna. Siinses kultuuris on väga oluline jõulude osa Kristuse sünni stseen ehk Belen de Navidad, mis igal külal kuhugi klaasi taha välja pannakse, aga ilmselt paljudel ka kodus on üles seatud, sest neid kujukesi ja majakesi on hiinlase poes terved riiulid täis. Nerjas on sel aastal eriti kena ja väikesma detailini viimistletud.

Linn on võtnud vaevaks ka veidi rohkem kaunistustesse investeerida ja juba lausa esimesel advendil saadi suurem enamus neist ka tuledesärasse. Muist kaunistusi riputatakse üles veel praegugi.

Jõulud on saabunud ka meie koju. Kuusega sai sel aastal küll veidi Potjomkinit tehtud. Kui seal värviti muru roheliseks, siis meie värvisime kuuse valgeks. Minu ilus valge kuusk sai aasta alguses kenasti kasti pakitud ja nüüd avades selgus, et jõulupuu oli kastis seistes kohati kollaseks muutunud, juskui oleks Nässu asjal käinud. Loomulikult olin ma täiesti õnnetu ja katsetasin esialgu tulutult kodukeemiaga. Näiteks hallituse eemaldamise vahend, mis kuidagi koristamise käigus oli sattunud mu sinisele t-särgile ja selle mõne hetkega lumivalgeks muutis nii, et Kalver mõnuga naeris ja küsis, kas kajakas on mulle peale lasknud, ei teinud kuusel mitte kõssamagi. Tuli appi võtta tark mees taskus ehk googel, kus sain nii palju targemaks, et kollaseks minemine ongi valgete kuuskede teema ja sellepärast see nii ilus asi ei ole ka eriti populaarne ja soovitas kuusk aerosoolvärviga üle värvida. Tehtud. Ei saanud küll ideaalne ehk oleks pidanud korrlikuma värvi  ostma, aga hiinlase kahe eurone sprei ajas asja enamvähem ära ja jõulud said päästetud.

 Mõni päev tagasi saime jälle veidi vihma ja lisaks taevale pakkus ka meri värvilisi vaatemänge olles ühel päeval valge ja teisel punane.

Mann käis klassiga ekskursioonil Granadas Alhambra kindluses. Lastele loeti sõnad peale, et joped ja soojad sallid oleksid kaasas, sest kõrgel mägedes on ilm ligi 10 kraadi jahedam, kui meil. Mann saatis korduvaid sõnumeid, et tal on nii külm. Esimese hooga ei lastud neid kindlusesse sissegi, sest ka Hispaania kuninganna Letizia viibis lossis. Kõik kohad olla politseinike täis olnud. Lapsed muidugi ei oska veel hinnata ajaloo võlu, aga pildid on väga kenad ja tahaksin ikka ise  ka vaatama minna. Ajaloos parasjagu just õpime seda perioodi.

Meie aga võtsime ette Gran Senda de Malaga järgmise etapi ja matkasime Competast Sedellasse 16km üle mägede ja läbi orgude, mis suures osas külges lausa mööda roomaaegseid teid. 

 Seda silda ja teed mööda astus kellegi jalg juba 2000 aastat tagasi.

 Rändurid seekord nälga ei pidanud nägema. Kuidi viinamarja hooaeg on ammu möödas, siis ühe mahajäetud istanduse väätidelt saime siiski paar kärbatanud kobarat. Tõeliselt magusat.

 Mandleid kasvab teeääres üsna metsikult ja keegi nende korjamisega vaeva ei näe.

 Lisaks raksasime paar apelsini ja ühe maha pudenenud sidruni.

 Seekord saime eriliselt tugevat tuult, mütsid ja puffid olid hädavajalikud. Kohati oleks kindad ka ära kulunud. Päikese käes ja tuulevaiksel nõlval olid nahad märjad nii kui teisele küljele jõudsime pidi tuul pikali puhkuma. Seda toredam muidugi oli.

 Avastasime ka kohaliku tammepuu, mille tõrud vedelesid lademetena maas, oli ka näha, et ilmselt kitsed käivad nendega maiustamas ja, palun väga, täitsa eestimaine jaanilill e. äiatar ka - detsembris.

Proovisime Margaretiga ära kohaliku hambaravi teenuse. Kui hädad tulevad, siis ikka karjakaupa. Mannil tuli üks vana plomm lahti ja minul oli lausa juureravi vaja teha. Manni plomm läks maksma 50€ ja minul esialgu 200, täna lähen veel ajutise plommi asemele uut täidist saama.

Siin on Nerjasse elama sattunud eestlased. Täiesti uskumatu, kui suur hulk, kokku viis peret ja eriti tore, et otsimata oleme kõik üksteist üles leidnud. Ja huvitav on, et kõik on ka väga sarnased - hullud.

Andsime Nässule suvel klientide maha jäetud palli. Oi, kus poisil oli lõbu laialt. 5 minutiks.

Härral on talvel kivipõrandal vist külm, sättis endale teki alla ja vaatas mulle küsivalt otsa, miks see pall enam ei veere.