Margareti eri
Vanaema tellimusel tuleb seekordne postitus Margareti elust ja tegemistest.
Margareti päev algab tavaliselt kell 11, kui meie Kalveriga tööle lähme ja ma Nässu Manni tuppa lasen. Seda selleks, et koer ennast üksikuna ei tunneks ja teiseks, et ta ajaks Manni üles. Järgmise tunni lebab ta voodis ja vahib midagi tuimalt oma telost. Vahel on ka mõni virtuaalne sõbranna öösel meil. See tähendab, et Mann oma toas ja sõbrants oma kodus magavad lives. Kord viisin puhta pesu hommikul nii üheksa ajal ehk Manni tuppa, tema veel magas magusasti, aga arvuti ekraanil sõbranna juba itsitas.
Kui meie töölt tuleme, nii kella kahe ajal päeval, on preili voodist juba välja saanud ja vahib elutoas Netflixi seriaale. Meie tulles kolib oma vaatamise oma tuppa arvutisse. Ja algab ka kohe kraaksumine teemal, mis täna süüa antakse. Kui kõht täis ja koeraga kell kolm väljas käidud (see käib nii kiiresti, et Nässukene ilmselt ei jõua jalgagi tõsta, rääkimata kükitamisest), minnakse paar korda nädalas sõpradega hängima. Selline tänaval püherdamine on siinmail noorte seas täiesti tavapärane. Nende riietega tullakse pärast koju ja ronitakse oma voodisse linade vahele ka.
Sel suvel on sõpradega väljas käimine õige aktiivne. Käiakse rannas, linnas poodides (peamiselt meigipoes Primor) ja chillitakse Plaza Españal. Paaril korral on käidud Almuñecari veepargis.
Sellel pildil on ta klassiõde Elaga.
Siin on nad Elaga Vila Rafaela basseinis.
Isabeli isa on rootslane ja ema pärit Peruust. Nende pere põrutas kohe piiride avamisel Rootsi, kuhu esialgse jutu järgi pidid jääma kolmeks kuuks. Kuid rootslasest isa närv ei pidanud Rootsis kahte nädalatki vastu ja Isabel koos isaga tulid teistpidi tagasi. Ema jäi töö pärast Rootsi.
See on Eva. Puhastverd hispaanlannast klassiõde ja õnneks on tema inglise keel nii kehvake, et eelistab rääkida Manniga hispaania keeles. Kui temaga koos hängima minnakse, siis on kambas tavalisest rohkem hispaania noori. Ühel õhtul kui Mann koju saabus, teatas, et minu rõõmuks oli ta väljas ainult hispaanlastega. Küsisin, kas ta uusi väljendeid ka õppis, tulid kohe trükimusta mitte kannatavad sõnad.
See sõbranna tekkis viimasel veepargis käigul. Venelannast ema ja inglasest isa. Käib koolis Inglismaal, aga koroona karantiini ajal jäid perega siia kõrvalkülasse La Herradurasse ja läksid alles nüüd Inglismaale tagasi, sest neil vaesekestel algab juba kool. Miranda Raili räägib vabalt ka vene keeles ja on täiesti vaba suhtleja. Päris tore oli endalgi üle pika aja vene keelt praktiseerida.
Siin Luke, Raili ja Mann ning veel kaks kohalikku inglise poissi Almuñecari veepargis.
Selline see Manni elu ongi. Mitte millegi kasulikuga ei tegeleta. Suure kuumaga sunnitakse meid ka taksojuhti mängima ja preilit sõbrannade või randade vahet sõidutama. Tahtsime talle juba rollerit osta, et toimetagu ise oma asju, kuid lubasid saab teha alles 15 aastasena. Pool aastat veel oodata.
Vahepeal pean ähvardama taskurahast ilmajätmisega, kui tuba näeb välja nagu tõeline seapesa. Hea inimene nagu ma olen, hoiatan teda ka ette, et taskuraha maksmise päev on tulemas, soovituslik on tuba ära koristada. Korra nädalas saab sellega ka tuba korda, aga juba järgmisel päeval on kultuurikihi paksus endine. Tõsine probleem on ka nõudepesu. Neid ikka kuhjatakse oma tuppa, kuni tornid ähvardavad langeda või nõud lihtsalt otsa saavad.
Ühel päeval kui meil oli koristada 4 korterit ja villa, kupatasime lõpuks Manni ka endale appi. Kõik, mis tal teha paluti sai tehtud, aga kui töö otsa sai, siis ise ei nähta, et mida ma veel teha saaksin. Kalver ütles, et kui ma sellist asja lapsest ootan, siis oleks pidanud tema kasvatamisega juba 5 aastasena pihta hakkama. Nojah, see rong on nüüd juba läinud...
Väga meeleolukas lugemine:):)
VastaKustuta