Juunikuu 2022
Nii kui kuu algas, kohe oligi läbi. Juunis olin ma täiskohaga vanaema.
Kuuks ajaks kolisime Kalveriga elutoa põrandale mati peale ja Stefu kolis koos vanematega meie magamistuppa sisse. Hommikul toodi poiss alla ja noored vanemad nautisid veel paar tundi õndsat und.
Nässu oli alguses sellises ärevuses, et esimesed päevad lakkus poissi lakkamatult. Kolmanda päeva lõpuks sai poiss enamvähem puhtaks ja enam ei olnud vaja niipalju limpsida.
Suured inimesed muidugi musutasid kõik see kuu aega.
Hommikuti on poiss eriti heas tujus. Lubab endaga igasugu harjutusi teha. Siin õpib kogu seltskond seljalt kõhule keeramist. Selgeks sai.
Papaga käidi garaažis masinaid vaatamas.
Kogu seltsielu tuli nüüd korraldada beebi vajadusi arvestades. Kui kohalikud hispaania beebid käivad vanematega sünnist saati kõikjal kaasas ja on suutelised absoluutselt igas asendis ja lakkamatult magama, siis eesti beebid on kodulembelised ja suudavad tundide viisi ärkvel püsida ja tähelepanu nõuda, kui turvalisest keskkonnast välja tuuakse.
Üle aastate toimus Nerja Tapase tuur, kus kohalikud kõrtsid pakuvad 2€ eest õlle või tinto de verano ja tapase. Inimeste vahel, kes vähemalt üheksat erinevat kohta külastavad ja lõpuks oma lemmiku valivad, loositake välja nii mitu liitrit õlut, kui palju võitja kehakaal on.
Meie ajakava oli seekord nii tihe, et kõiki kohti läbi käia seekord ei jõudnud, panime rõhku seni avastamata kohtadele. Nii mõndagi tahaks uuesti külastada. Kui aega oleks.
Juunikuu suursündmus oli muidugi Manni secundaria ehk põhikooli lõpetamine. Laias plaanis on lõpetamise protsess täpselt samasugune nagu Eestiski. Kõigepealt algas jube kleidipaanika, mille lõpuks oli meil kodus kolm erinevat kleiti, mille vahel valida.
Kulminatsiooniks oli veel viimasel õhtul enne aktust kingade otsimine. Alustasime Nerjas kohalike poodidega. Esimeses poes riiuli ees seistes, ütles keegi ühtäkki meie selja taga: Hola Margaret, mispeale läks hulluks kädinaks. Ma isegi ei pööranud pead, olin keskendunud kingade otsimisele. Arvasin, et ju siis on teinegi klassikaaslane oma kingaotsingud viimasele minutile jätnud. Lõpuks ümber keerates nägin, et tegu oli hoopis kahe vanema, no nii minuvanuse daamiga, kellest üks oli inglise keele ja teine ajaloo õpetaja ja Mann pidi nõu andma, millised kingad viimasele rohkem sobivad. Mann on siin õpetajatega suur sõbranna. Kord koolist tulles, kui meil mai kuus esimene kuumalaine oli, peatus ajaloo õpetaja oma autoga tema kõrval ja viskas ta koju ära. Sellise kuumaga ei olevat normaalne jala käia. Ometi kõik teised õpilased ju läksid ka jala. Manni kingade ostmiseks pidime veel samal õhtul Velez-Malagasse suuremasse ostukeskusesse kihutama.
Aktusel Nerja kultuurikeskuses oli neli klassi korraga, kokku üle 120 õpilase. Seetõttu sai iga õpilase kohta ainult kaks külalist kohale tulla. Õnneks ei olnud eriti pikki ja lohisevaid kõnesid või muud taidlemist. Põhikavas oli videoinstallatsioon, kus näidati kõikide õpilaste lapsepõlve ja tänase päeva fotot. See oli täitsa tore. Kahjuks ei olnud üritusel ametlikku fotograafi, nii pidin tegema klassipildi oma enda telefoniga saali pea kõige tagumisest otsast. Kõigile anti kooliastme läbimise diplomid.
Sellised koolipildid on siinmail väga populaarsed. A3 formaadis foto tuleks ära raamida ja uhkusega seinale riputada. Lõpetajaid on palju puudu. Pildile said need, kes pildistamise päeval koolis olid. Selline sinine lipsu ja kraega hõlst oli üksainuke ja tõmmati kõigile pildistamise hetkeks õlgadele.
Hinded pandi välja alles kahe nädala pärast, sest peale aktust algas veel järelvastamiste perioood ja alles seejärel anti välja tunnistused ja algas kandideerimine järgmisse kooliastmesse, mis Eesti mõistes on gümnaasium, Hispaanias nimetetakse bachillerato ja kestab ainult kaks aastat. Mannil muidugi kandideerimisega raskusi ei olnud, tunnistus oli jälle tema kõigi aegade parim Hispaanias. Mannist on saanud üleüldine lemmik, keda kõik õpetajad oma õpilaseks ja kõik lapsevanemad oma lapsele sõbraks tahavad.
Inglise keele õpetaja kommentaar lõputunnistusel: Es la alumna que todo profesor queremos tener en clase. Participativa, trabajadora y atenta. Mención honorífica en mi asignatura. ¡A disfrutar del verano que te lo mereces!
Tõlkes: Ta on õpilane, keda kõik meie õpetajad tahame enda klassis omada. Osavõtlik, töökas ja tähelepanelik. Minu õppeaines pälvinud kiituse ( kuna kõik neli aastat oli hinne 10). Naudi suve mille oled ära teeninud!
Matemaatika õpetaja: Excelente alumna, puede hacer lo que quiera porque es una crack! Feliz verano!
Tõlkes: Suurepärane õpilane, kes saab tulevikus teha kõike, mida soovib, sest on tõeline tarkpea! Õnnelikku suve!
Tehnoloogia õpetaja tunnistusele kommentaari ei lisanud, aga suusõnaliselt ütles, et tal on tunne, et Mann saadab tulevikus veel suuri asju korda ja ühel päeval, kui Manni telekas näidatakse, saab tema öelda, et see oli minu õpilane!
Mida võib üks ema veel tahta???
Üks Manni sõbranna on oma vanematele paras peavalu ja hiljuti, kui Mann teda telefoni teel kuidagi kätte ei saanud ja lõpuks tema emale sõnumi saatis, tuli vastuseks, et sõbranna istub järjekordses nädalases koduarestis, ilma telefonita, aga kui Mann tahab, siis ta võib kasvõi nädalaks nende juurde tulla ja oldi valmis Mannile ka järgi tulema.
Siin on Manni kingisaamise nägu. Pakkisin selle kenasti Kalevi šokolaadi pakendisse ja palusin siis teistele ka Eestist toodud maiust pakkuda.
Nerja eestlaste grupiga on liitunud üks Ukraina perekond, kelle saatus Nerjasse paiskas. Meie rendivilla kõrval seisis pikemat aega üks maja tühjalt ja oli müügis. Teadsime, et omanikud on ukrainlased. Kord märkasin, et sinna on elanikud sisse kolinud ja laste kilkeid kuuldes sain aru, et keel on vene keelega väga sarnase kõlaga. Tiina siis astuski ühel päeval neile ligi ja sestpeale oleme tihedamalt suhelnud.
Saša ja Ljuda on kolme pojaga pere Kiievist. Nendega on kaasas veel Ljuda ema. Kiievis elasid nad kaks nädalat kui sõda oli alanud, ööbides oma korterelamu garaažis autos, kuni inimesed hakkasid neile ütlema, et minge ometi ära ja päästke oma lapsed. Kolm ööd olid nad rongijaamas, kuni lõpuks Poola jõudsid. Esialgu tahtsid nad Norrasse minna, sest Ljudal elab seal juba 15 aastat sõbranna ja põgenikele pidid seal olema väga head toetused. Juhtus aga nii, et vanaema, kes oma elupäevade jooksul ei olnud Ukrainast väljas käinud ja tal ei olnud passi, ei võetud Poolas piiril Norra bussi peale. Keegi kõrvalseisja oli siis öelnud, et Hispaaniasse mineval bussil on veel vabu kohti…
Kuni meiega tutvumiseni ei olnud nad praktiliselt oma majast väljas käinud. Poisid läksid Nerjas kooli. Vanem poeg on 15 aastane ja sattus Manniga ühte kooli, aasta nooremasse klassi, oskab enam-vähem inglise keelt ja teoreetiliselt võiks tal minna umbes sama skeemi järgi nagu Mannil omal ajal, kuid ema sõnul ei ole ta leidnud veel ühtegi sõpra, kuigi kodus Ukrainas oli ta olnud väga seltsiv ja avatud loomuga. Keskmine poeg on kaheksane ja tema pandi algkooli, aga juba paari päeva pärast ta ei tahtnud seal enam käia, sest ta ei saanud mitte midagi aru ja jäetigi koju ning õpib koduõppes Ukraina koolis. Pesamuna on alles kahe aastane. Lastel ei ole kerge, ma ei kujuta ette kui kaua läheb aega, et nad uuest maailma usaldama hakkaksid. Praegu ehmatab neid iga madalalt lendav lennuk või helikopter ja ilutulestiku paugud ja saluuti lastakse siin praegu iga fiesta lõpetuseks. Isegi inimeste juubeldamine, mis kostus nendeni, kui Madridi Real mingi jalkalahingu võitis, tekitas neis paanikat.
Korraldasime neile Torrox Costal ühes ukrainlaste rannarestos borši peo. Avastasime selle pererestorani juba eelmisel aastal. See pere on Hispaanias juba viisteist aastat olnud. Ema on köögis, isa varustab ja pojad 20 ja 17 aastased on kelnerid. Poisid on kasvanud Hispaanias ja nagu lastel kombeks, omavahel räägivad poisid hispaania keeles ja vanematega ukraina keeles. Õhtu lõpus, kui palusime arvet ja tahtsime teada, kuida on ukraina keeles sõna: arve, siis poiss ütles, et ta isegi ei tea, sest kui nad Ukrainast lahkusid oli tema viie aastane ja siiamaani, ei ole temalt keegi ukraina keeles arvet küsinud. Meie Mannil on juba sama probleem. On terve rida sõnu, mida ta eesti keeles ei tea. Kord kui rääkisime, et eesti keeles puudub tulevik ja oli vaja öelda sõna: ajavorm, siis kiilus Mannil mõtte täitsa kinni ja lõpuks ütles: ajastu.
Restorani perenaine oli teinud hiigelkogused värsket borži ja juurde küpsetanud ukrainapärast saia ehk pampuškaid.
Jaanipäevaks oli Nerjasse jõudnud niipalju eestlasi, et pidu toimus lausa kahes kohas. Meie terrassile ei oleks kõik ära mahtunud. Lipp tõmmati vardasse ja pidu võis alata. Esimest korda grillisime meie kodus. Eestlane pidi olema grillirahvas, siis meie pere puhul see kahjuks ei kehti. Süüa muidugi meeldib, aga valmistamisega oleme jännis. Õnneks päästis jaanid seekord Tiina, kes kogu grillimise protsessi enda peale võttis ja kõik oli vaimustavalt hea. Lisaks lihale osutusid eriti populaarseks grillitud maisitõlviku seibid. Proovisime mõne päeva möödudes ka ise grilli teha ja sellega meie grillimised ka lõppesid.
Enne südaööd sättisime end Burriana rannale, kus üle paari aasta jälle korralik traditsiooniline jaanipidu ehk San Juan, toimus. Kahjuks ei olnud seekord igal pool pisikesi lõkkeid ja telkimist, kuna sinilipu randades ei ole see lubatud. Kuid täpselt südaööl tormasid jälle kõik hullumeelsed merre ja seejärel süüdati ilutulestikuga suur lõke.
Sel aastal põletati jaanilõkkes covid-bakterit ja Venemaa relvi ja mingit raha-ahnet kratti.
Meie muidu täitsa kopsakas paat muutus ühtäkki pisikeseks.
Täna oleme Nerja sadamas tagasi ja jälle kärutatakse paat treileril traktoriga merre.
Päevad on kuumad ja õhtud soojad. Toast välja saab nina alles peale päikese loojangut pista.
Vahepeal sai poiss nelja kuuseks. Siin pildil käib parasjagu sünnipäevalapse photo shooting.
Tänapäeval hakatakse juba nelja kuuselt lisatoitu andma. Banaan ja puuviljapüree sobisid kohe esimesest päevast.
Korraks tabas mind paanika. Kohalikus toidupoes lõppes rukkijahu. Nüüd puudutas sõda juba mind isiklikult. Tegin seepeale Slava Ukraini toetuseks suurema annetuse ja Bambusa transpordiga tellisin Eestist laadungi rukkijahu. Nüüdsest hakkab siin saama ikka päris ehtsat eesti leiba!
Saša tegi minu leivast sellise pildi.
Hispaaniat on tabanud uus kuumalaine. Uudistes enam muust ei räägitagi. Eile käisin väikse tiiru linna peal ja igal pool kuulsin ainult ühte: ¡Ay, que calor! Päeval on meil 32 ja päikesetõusu ajal 23 kraadi.
Merevesi on 27 kraadi. Juba kannatab ujuda.
Kommentaarid
Postita kommentaar