November 2022

kolmapäev, detsember 07, 2022

Manni esimene aasta bachilleratos ehk gümnaasiumis. Kõik õpetajad jälle uued. Täiesti arusaamatu, kuidas neil koolis nii palju erinevaid õpetajaid on, et viie aasta jooksul on igal aastal kõikides ainetes uued õpetajad. Jälle tuleb alustada puhtalt lehelt ja tõestada, et sa pole kooli lihtsalt pulli tegema tulnud.

Lengua õpataja tegi Mannile märkuse, et ta ei saa aru, mida Mann räägib. No, mida mina siis kogu aeg rääkinud olen? Koolis tuleb ikka rääkida hispaania keeles, mis on kastiilia keel, aga Mann on nüüdseks omandanud andaluusia dialekti, mis on paras pudrutamine. Keel tuleb rääkides hästi lõdvaks lasta ja pooled sõna lõpud lihtsalt süüakse ära. Ja pehme s, millega mind lapsena logopeedi juures sunniti käima, on nende jaoks täiesti normaalne.

Viimane kooliaste kestab ainult kaks aastat ja tundub, et Eesti koolides kolme aastaga läbivõetav materjal tuleb siin kahe aastaga omandada. Õppimine läks kohe esimesest koolipäevast, mis meie linnas oli sel aastal 15. september, suure hooga lahti. Meie pere keeras kollektiivselt haigeks ja Mann ei saanud nädal aega kooli. Samuti oli ta liiga läbi, et kodus õppimisega järge pidada. Ega iseseisev õppimine on siin päris keeruline ka. Õpikuid ju ei ole. Kogu materjali kirjutab õpetaja tahvlile või kuvab ekraanile ja õpilased peavad konspekteerima. Iseenesest olen mina läbikirjutamise poolt, kuid olnud ise õpetaja, tean, et konspekteerimisele üles ehitatud õppekava viidab hullult palju aega. Nii jäi Mann päris korralikult teistest maha ja pinge aina kasvas. Nüüd juhtub päris tihti, et koolist koju tuleb väsinud ja tülpinud laps ja teatab end mööda treppi üles lohistades, et enam elada ei taha. Teine päev jälle on kergem ja eluisu tuleb tagasi. Juba on avastatud temas programeerimistalent ja arvutiõpetuse õpetaja küsis, millised on Manni plaanid edasiõppimise osas, ja soovitas mõelda informaatika õppimise peale.

Väike fotokollaaž ema ja tütre igapäevaelust:

Nüüd ma saan aru, kuidas pensionäridel üldse aega ei ole. Kord aastaid tagasi ma naersin oma tädi üle, kes äsja pensionile jäänuna ütles, et ei saa meiega spaasse tulla, sest tal pole aega. Sestpeale olen hakanud aru saama, et ajapuudus ongi pensionäride põhiprobleem. Ma ei tea ühtegi neist, kellel oleks palju vaba aega või kellega ei peaks kohtumisi või üritusi pikalt ette planeerima. Täna olen ise samas seisus. Mul ei ole enam üldse vaba aega ja ette poole vaadates, kuni uue aastani vaba auku ei paista ka.

Oleme nüüd kahekordsed vanavanemad. Kui paljud saavad uhkustada sellise saavutusega ühel ja samal aastal? Saage tuttavaks - Loore.

Kui su pere on mööda maailma laiali jooksnud, siis esimene kohtumine nendega saab toimuda ainult online teel.

Eesti rändlinnud saabuvad järgemööda tagasi Nerjasse. Seltsielu kogub tuure.

Käisime Terjega kunstiringis. Töö on veel pooleli. Pole ju aega.

Nüüd veel pidevalt jalgpall ka.

Stefen tähistas oma 9 elukuud. Uskumatu, kuidas aeg lendab.

Kasvamine koos selle pisikese inimesega on imeline. Kindlasti ei olnud mul aega enda laste arengut niimoodi rahulikult kõrvalt jälgida. Mis vägi see paneb 9 kuu vanust poisslast mänguautot edasi tagasi liigutama ja sinna juurde imiteerima mootori mürinat. Põrr-põrr kõlab praegu küll “llll-llll”, aga on selgelt aru saada, mis toimub. Iga päev toob midagi uut. Juba õpiti hüvastijätuks lehvitama. Trepist üles mineku selgeks saamine oli kümne päeva küsimus, praegu arendatakse kiirust. Just oli emme nii rõõmus, kui suutis poisile keele näitamise selgeks õpetada. Saame näha, kuidas ta ühel päeval poisile selgeks suudab teha, et see vigur, mis emme täna nii õnnelikult naerma paneb, tegelikult polegi alati kõige viisakam teguviis. Hambaid on nüüd juba neli ja neid on vaja ju proovida või pole ta veel aru saanud, et musitades tegelikult hambaid ei kasutata. Nii hammustatakse hea meelega teiste inimeste käsivart või lüüakse hambad hoopis kintsu, kuid samas on seal alati fifty/sixty variant, et tehakse hoopiski üks suur ja mahlakas musimops, mis on nii armas, et sellepärast võtad alati riski ja lased tal enda käele korralikud kikujäljed teha. Ma kinnitan - see on päris valus. Lapse ema lohutab, et puretud käsivars paraneb juba ühe päevaga.

Küll lastel on lihtne suhteid sõlmida. Kui sulle ikka rannarestorani kõrvallauas istuv poiss meeldib, siis lihtsalt astud ligi ja paned käed külge.

Mänguväljakutelt saab ka alati uusi sõpru.

Papa juures käiakse ikka ametit õppimas.

Sügisel ja talvel on kõige ilusamad päikesetõusud ja loojangud.

Ja kuutõus.

Ning üldse huvitav taevas.

Jätkasime Gran Senda de Malaga etappidega. Seekord jõudsime Antequerasse.

Me teadsime, et mägedes on talvel oluliselt külmem, kui rannikul. Minu äpp näitas, et päevaks lubatakse 14 kraadi, mis matkamiseks täiesti ideaalne, kuid kohapeal oli täiesti õõvastavad 9 kraadi ja esimese kilomeetri peal me olime juba külmumas. Õnneks päästis meid kohalik maanteekõrts, kus tahtsime teha piiisikese piiitsikese konjakit. Kui kõrtsidaam nägi, et me vajame külmarohtu, tõi ta kusagilt leti alt hoopis teise pudeli välja, millel silti küll ei olnud, kuid nimi olla Blanco ja kinnitas, et tegu on oluliselt tõhusama ravimiga. Nii üllatav, kui see meie jaoks ka polnud, siis keset Antequera 6 tuhande aasta vanuseid dolmeneid pakuti meile kõige ehtsamat samakat, mis maitses täpselt nagu meie oma setude handsa.

Eelmise päeva vihm oli raja parajaks porimülkaks muutnud. Sitke savilaadne muda jäi kandade alla kinni ja seetõttu oli tunne nagu matkaks kõrgetel kontsadel.

Peña de los Enamorados ehk Armunute leina nimeline kalju, meenutab taevasse vaatavat inimese nägu ja kuulub Unesco maailmapärandisse. Legendi järgi sai kalju oma nime siis kui kristlasest poiss ja moslemist üliku tütar armusid ja üritades koos põgeneda, hüppasid neid tüdruku isa poolt saadetud tagaajate eest selle mäe tipust kuristikku.