Veebruar 2023
Veebruar oli jahe ja tormine. Playazo rannalt viis meri jälle liiva ära ja paadisadam pandi kinni. Õnneks meid see teema enam ei puuduta. Meie paat on nüüd Velez-Malaga sadamas. Kuid ega tormiga merele minna niikuinii saa.
Võtsin paar haltuuraotsa ligi. Vahetasin katki läinud terrassiplaate.
Ja värvisin terrasse.
Veebruarikuu tähtsamad sündmused on kahtlemata vabariigi aastapäev ja nüüdsest ka meie Stefu sünnipäev.
Mamma-papa kingitud jalgratas oli ainult nii kaua tegija kuni Eesti vanaisa oma Mersuga kohale jõudis.
Nüüd on poiss nagu filmistaar, igalpool pälvib suurt tähelepanu ja inimesed soovivad temaga pilti teha.
Veebruarikuist sündmuste hulka kuulub ka Nerja karneval. Ma ei oska öelda, kas asi on minus, aga tundub, et nii karneval kui kõik teised suuremad üritused jäävad siinkandis aasta aastaga korraldusliku poole pealt nõrgemaks. Päris kindlasti ei kehti mentaliteet, et igal aastal teeme uhkema ja vägevama peo. Paraad oli parajalt korrapäratu ja pikkade seisakutega marss läbi linna.
Mannil läheb koolis aina paremini. Filosoofias sai viimati 9,37 punkti kümnest. Selle asemel, et õnnelik olla, turtsus terve päev - tema tahtis kümmet saada. Ma püüdsin lohutada, et viie pealt üheksa 9,4 peale tõusta on ikka väga hea saavutus, millepeale kähvati, et mina ise olla süüdi, et temast perfektsionisti olen kasvatanud. Kahju ainult, et see omadus tal oma toa korrashoius välja ei löö… Matas ei lähe enam sugugi nii ludinal kui varasematel aastatel. Jälle uus õpetaja ja Manni sõnul ei sobi talle üldse. Sellel pildil koos klassiõdedega kooli staadionil.
Kuigi ma ei tunne ühestki eesti toiduainest siin puudust, on ometi nii armas saada vahepeal selline pakike.
Vabariigi aastapäeva puhul tegin kilupiruka. Defitsiitne kilufilee saabus just paar päeva varem Tiina ja Keviniga Eestist.
Perekondlikult lõunalt Mann puudus - koolipäev ju…
Selline tagasihoidlik veebruar meil oligi ja nüüd hakkan kohe otsast märtsikuuga pihta, sest - no, on see alles üks märtsikuu!
Kommentaarid
Postita kommentaar