Oktoober 2024

Mareti ja Margusega vallutasime Frigiliana taga El Fuerte üle 900 meetrise tipu.

Ega see kerge olnud. Üles minnes halastati vähemalt niipalju, et taevas oli kerges pilvevines. Alla tulles olime jälle nagu praepannil.

Hannaga alustasime kõnnihooaega.

Kalveril tuli sõbrapere puhkama.

Koos käisime Nerja ferial.

Stiilinäide, kuidas kõik kolm noolt õhupallist mööda visata.

Lastel oli lusti palju.

Mamma juures olles saab lisaks ehitusmasinatele tutvuda ka sipelgate eluga.

Sõitsime spetsiaalselt mere äärde, et imetleda oktoobrikuist superkuud. Kahjuks tõusis ta seekord hoopiski mägede tagant ja nähtavale ilmudes ei olnud enam nii äge. 

See eest on nüüd alanud imeliste päikesetõusude ja loojangute hooaeg. Vaade järgmisel hommikul Nässuga jalutama minnes.

Tänavune Torrox Costa Oktoberfest toimus ebatraditsiooniliselt septembri asemel oktoobri lõpus. Nii jõudsid ka Tiina ja Kevin oma seekordselt tripilt Kanadasse kohale.

Vitsutasime jälle hapukapsast ja pratwursti. Kuulus kringel pretzel oli täitsa igav.

Papa käis pojaga 4x4 autode kokkutulekul.

Kohtumisel lugejaga - mulle meeldib öelda nii, kui tee viib meid kokku minu jaoks võõra inimesega, kes on sattunud seda blogi lugema. Seekord juhtus nii, et Tiina ja Kevini ammune kolleeg ja sõber, kellega nad polnud kohtunud juba üle 15 aasta, võttis sel suvel nendega ootamatult ühendust, sest ta oli minu blogi lugedes avastanud, et seal figureerivad päris sageli ka tema ammused tuttavad. Nüüd siis jõudis ta koos oma sõpradega Nerjasse ja saime korra kokku. 

Sellised kohtumised on minu jaoks alati hirmutavad. Mannil on sõbranna Maicei, kellega igal võimalusel koos ollakse ja väljas käiakse. Maicei vanemad on hästi sõbralikud, nii on juhtunud, et kui tüdrukud keset ööd peolt tulevad, siis Maicei isa on tulnud neile vastu ja Manni ka koju toonud, et ta ei peaks üksi tulema. Sageli jääb Mann üldse ööseks nende juurde ja tuleb koju alles järgmise päeva lõunaks. Olen juba pakkunud, et viin ta asjad ka juba nende juurde ära. Kord siis olla Maicei vanemad öelnud, et tore oleks ka Manni vanematega tuttavaks saada, mille peale Mann purtsatas naerma: "Minu vanemad ? - Nad on introverdid... " Ma ei ole ise kunagi selle peale tulnud. Kuni hiljaaegu lugesin üht anekdooti, kui introverdi käest küsiti, mis talle peol kõige rohkem meeldis. See, et sai koju tagasi minna, oli vastus. Mõtlesin, et issake, ma olengi introvert. Meie peres räägitakse ikka seda lugu, kui head nalja,  kuidas minu lasteaia lõpupeol mina ära koju läksin ja minu pere peole jäi. 

Siiani on muidugi kõik kohtumised lugejatega ikka väga toredad olnud.

Vahepeal võtsin ette väikse DIY projekti. Ostsin ühe vana vitriinkapi.

Selline ta meie kodu kaunistama sai.

Caleta de Velez sadam, kus me paar aastat mõnusasti oma paati hoida saime, läks remonti. Oktoobri keskpaigaks pidid kõik oma alused sadamast ära viima. Oleme seega jälle kuivsadamas. Mitte küll Nerjas vaid mõned kilomeetrid edasi Torroxi El Peñoncillo varaderos, kus paadid lausa kolmel korrusel pargivad. Merele minemiseks tõstetakse paat tõstukiga alla treileri peale ja traktoriga lükatakse vette.

Kuivsadama miinus on, et enam ei saa minna merele siis kui süda lustib. Tuleb jälle arvestada varadero lahtioleku aegadega. Enam ei saa nautida päikeseloojanguid merel, sest enne loojumist peab sadamas tagasi olema. Pluss on jällegi, et enam ei kasva paadipõhi igasugu mereelukaid täis. Meil oli vahepeal paadi põhjale kinnitatud kajalood nii paksult mingisuguste karpidega kaetud, et merepõhja sügavust ei näidanud üldse ja vee temperatuuriks oli isegi oktoobris 36 kraadi.

Uue junga koolitus. Mamma saab varsti sellest ametist priiks.

Reeda pere oli Marbella kandis tenniselaagris ja tegid kiirvisiidi Nerjasse. Käisime matkamas.

Järgmine projekt oli ühe rendikorteri kiirremont. Korter oli vaba ainult kolm päeva. Õnne(tuse)ks tabas meid väga vajalik vihmaperiood ja sellega koos tohutu õhuniiskus. Nii olid mu äsja krohvitud seinad järgmisel päeval, kui värvima tahtsin hakata, täpselt sama märjad, kui eelmisel päeval lahkudes. Õnneks konditsioneerid kuivatavad efektiivselt õhku. Jõudsin napilt valmis.

27. oktoobril hakkas sadama. Korralikult. Mägedest alla tulev vesi ja sellega kaasa kanduv risu ummistas kiirelt sademevee kanalisatsioonikaevuluugid. Kalveri garaazi juurde tekkis järv. 

Kui vesi juba sisse ähvardas pressida, ei jäänudki muud üle kui prügikottidest kummikud valmistada ja põlvini vees kaevude luugid puhtaks rookida. Tänaseks on juba kummikud ostetud.

Kõik jõed said jälle vett triiki täis. Midagi üle kallaste ei tulnud.

Mere peal möllas korralik äikesetorm, kuid meieni jõudsid ainult valgussähvatused ja kaugelt kostuv kõmin.

Meie majas reeglina koerad koerailmaga väljas ei käi.  Haruharva kui juhtubki Nässu õues käigu ajal sadama, siis ma lihtsalt palun tal senikaua tipad risti hoida, kuni vihm üle läheb. Kui seekord vihm juba kella kümneks üle ei olnud läinud, tuli ikkagi minna. Sellise rääbakana tuldi tuppa tagasi.

Keegi nerjalane sai sellise pildi Euroopa balkonilt.

29. oktoobril tabas Andaluusiat sajandi tormiks nimetatud DANA. Hommikul oli meie kandis veel täitsa rahulik. Olin rendikorteri seinu värvimas, kui suurem padukas pihta hakkas. Edasi olin liikumas teist korterit koristama, kui trennist tulev Kalver mulle ette keeras. Helistasin talle, et ta tuleks minuga kaasa, kuna uued kliendid olid juba Nerjas ja ei tahtnud sellise halva ilmaga kusagil linna peal aega viita ning palusid võimalust varem sisse saada. Tee rendikasse viib mäest üles. Tänavad olid juba korralikult üle ujutatud, vesi oli julgelt poolde rattasse ja üle ajavate kanalisatsioonide kaevukaaned hüplesid. Seda kõike olime me varem näinud, mingit paanikat ei olnud. Kordagi ei tulnud mõtet, et kohe võib nuka tagant äkktulva veelaviin tulla ja meid kõiki sealt minema pühkida. Koristasime kiirelt ära ja läksime koju. Selle aja peale oli Malagas kohati uputama hakanud. Väljuvad lennud ei saanud startida. Liisa, Hanna ja Loore olid samal ajal Riia lennujaamas, et Malagasse lennata. Kuna nende lennuk startis kõigepealt Malagast, et siis Riiast tagasi Malagasse lennata, hilines see ligi kolm tundi.